Sinimägedes Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide mälestusüritusel piketeerimise pärast pühapäeval politseiosakonda viidud Öise Vahtkonna aktivist Maksim Reva ning tema neli kaaslast esialgu väärteoprotokolli ei saanud.
Politsei Reva suhtes esialgu menetlust ei alustanud
26. juuli 2009, 18:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Ida prefektuur teatas esmalt, et Reva ja tema kaaslased toimetati Jõhvi politseiosakonda avaliku korra rikkumise tõttu, kinnitas politsei pressiesindaja hiljem, et protokolli neile siiski ei koostatud.
«Politsei tuvastas piketeerinute isikud, võttis neilt ütlused ning otsustab hiljem, kas väärteomenetluse käivitamiseks on alust,» ütles Ida prefektuuri pressiesindaja Jelena Filippova pühapäeva pärastlõunal BNSile.
Koonduslaagri vangi rõivastesse riietatud Reva ja tema kaaslased Sarkis Tetavsjan, Aleksander Maksimov, Aleksander Jefremov ja Arseni Maharašvili hüüdsid Sinimägedes sõjaveteranide vastaseid loosungeid.
Venekeelse Postimees.ee andmetel oli piketeerijatel kaasas ka kaks eestikeelset plakatit, millest ühel oli tekst «Iga päev teie siinset vastupanu nõudis süütuid ohvreid koonduslaagrites» ja teisel «Waffen SS ei kaitsenud mitte Eesti vabadust, vaid natsismi kuritegusid». Piketeerijatel olid kaasas ka Klooga koonduslaagri fotod.
Politsei hinnangul viibis kell 15 lõppenud üritusel kokku ligi 400 inimest. Prefektuuri pressiesindaja kinnitusel ebaseaduslikku sümboolikat üritusel ei olnud.
20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranid kogunesid Sinimägedes Granderimäel traditsioonilisele kokkutulekule. Esmakordselt korraldasid ürituse noorematest meestest koosnev Eesti leegioni sõprade klubi.
Lahingud Narva piirkonnas algasid 1. veebruaril 1944, kui Leningradi alt taganesid sinna saksa armeegrupi Nord väosad.
Lahinguis osalesid aktiivselt ka saksa armees võidelnud Eesti mobiliseeritud ja vabatahtlikud, samuti teiste Euroopa riikide vabatahtlikud.
26. juulil jättis saksa armee Narva maha ja taganes Sinimägedesse, kus juuli lõpus 1944 toimusid Teise maailmasõja kõige verisemad lahingud Eestis, kui kapten Paul Maitla juhitud üksus hoidis ära Grenaderimäe vallutamise pealetunginud ülekaalukate Punaarmee üksuste poolt.
Juba alates reedest on Narva punaveteranid tähistanud 65 aasta möödumist päevast, mil Nõukogude armee 26. juulil 1944 linna hõivas.