Keelevead eetris trahvi ei too

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus keeleseadus nõuab korrektset keele kasutust ka tele- ja raadioeetris.
Uus keeleseadus nõuab korrektset keele kasutust ka tele- ja raadioeetris. Foto: Reuters / Scanpix

Kuigi uus keeleseaduse eelnõu kohustab tele- ja raadiosaadetes kasutama korrektset eesti keelt, siis keeleinspektsiooni nõuniku Hele Pärna arvates tulevikus eetris vigaselt rääkijaid trahvima ei hakata.

«Me oleme [tele- ja raadiosaadete keelekasutust - toim] jälginud, aga ühtegi ettekirjutust ei ole teinud,» rääkis keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn Postimees.ee'le. Nõuniku sõnul on praegu raske öelda, kuidas hakkab inspektsioon käituma pärast uue keeleseaduse jõustumist.

«Üldiselt kaldun arvama, et suulises kõnes esinevatele normist kõrvale kaldumistele ei hakata kunagi reageerima mingite sanktsioonidega. Suuline kõne on suuline kõne kõigi talle omaste joontega,» sõnas Pärn.

Samas on inspektsioon saanud inimeselt mitmeid kaebusi, kus juhitakse tähelepanu tele- ja raadiosaadetes kõlavatele keelevigadele.

«Näiteks, mille kohta on meile palju kaebusi tulnud ja mis kipub väga levima, on võõrsõnades rõhu toomine esimesele silbile. Sellega on eriti silma paistnud Marek Strandberg,» tõi Pärn ühe näite.

Tema sõnul on valimissaateid vaadates näha, kuidas ka riigikogulase kaasvestlejate kõnes hakkab sama eksimus ilmnema.

Nõuniku sõnul ei ole rõhu toomine esisilbile kooskõlas eesti keele normiga, mis on kirjas õigekeelsussõnaraamatus ja kus on võõrsõnade puhul rõhk märgitud.

Samas tõdes ta, et tegemist võib olla ka keele arenguga, kuna eesti keelele on omane rõhk esisilbil.  «Võib-olla ta [Marek Strandberg - toim] on ajast ees, kes seda teab, sest tendents on kahtlemata sinnapoole,» nentis nõunik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles