Rüütel: Eestil tuleb Petserist loobuda

:

President Arnold Rüütel selgitas Postimehele, kas õigus on neil Eesti poliitikutel, kes nimetavad 18. mail Moskvas piirilepingute allkirjastamist reetmiseks, või neil, kes nimetavad seda paratamatuseks.

Kuivõrd reaalne olnuks teie meelest 2005. aastal Petserimaa ja Narva-taguse ala liitmine Eestiga?

Saan aru nende inimeste murest, keda piirileping sellisel kujul valusalt puudutab, sest ega see olegi ideaalne lahendus. Tosinkond aastat tagasi, kui selle teemaga põhjalikumalt tegelesin, jõudsin seisukohale, et Tartu rahulepingus määratud piirijoone muutmata kujul taastamisest reaalsem ja põhjendatum oleks uue piirijoone määramine looduslik-geograafilisi tingimusi, kohalike elanike rahvust ja Setumaa inimeste enda soove arvesse võttes.

Selline piir oleks võimaldanud näiteks Värska kandi kalameestele vaba pääsu Pihkva järvele ning kulgenud võimalikult palju mööda soiseid alasid, mistõttu piirialade inimeste senine elukorraldus oleks vähem häiritud.

Ajalugu läks aga teisiti. Praegu ei ole enam õige piiriläbirääkimistega uuesti nullist alustada ning püüda piirilepingut revideerida pärast seda, kui erinevad Eesti valitsused on aastaid deklareerinud valmisolekut selle allakirjutamiseks.

Seda soovivad inimesed tahavad ilmselt küll Eestile parimat ja lähtuvad küllaltki loogilisest argumentatsioonist, kuid selline lahendus ei ole praegu reaalselt saavutatav. Tänapäeva Eestil tuleb Petserist ja Jaanilinnast loobuda.

Kas teie arvates oli valitsusel alternatiiv piirilepingute sõlmimisele?

Võib-olla oli see veel olemas nendel valitsustel, kes tegutsesid kuni esimeste kokkulepete sõlmimiseni kümmekond aastat tagasi. Praegusel valitsusel minu arvates sellist alternatiivi enam reaalselt ei olnud.

Pealegi ei ole Petserimaa ja Narva-tagused alad enam need, mis aastakümneid tagasi. Enne sõda oli Petserimaa väga tiheda asustusega maakond, praegu on külad tühjaks jäämas. Üldine rahvaarv on sõjaeelsega võrreldes vähenenud üle kahe korra, eestlaste osakaal kohalikust elanikkonnast langenud kümme korda. Samuti on töövõimelise elanikkonna osa vähem kui 50 protsenti. Kui arvestada Petserimaa ja Narva-tagused alad kokku, elab seal umbes 40 000 venekeelset inimest, setusid aga umbes 500.

Selle kõige taustal tundubki reaalsem püüda piirilepingu järel tihendada Eesti ja Venemaa ametkondadevahelist koostööd, et leida Setumaa inimeste probleemidele lahendusi. Samuti tuleks Eestil jätkata riiklikku ümberasumisprogrammi, mille raames on viimase kümne aasta jooksul Petseri rajoonist Eestisse ümber asunud umbes 200 inimest.

Kuidas hindate olukorda, kus välispoliitilises tegutsemises võtab praegu – kohalike valimiste eel – võimust sisepoliitiline mõtteviis?

Ma ei seostaks sellist tendentsi tingimata eelolevate valimistega. Aga on selge, et eriti väikeriikidel tuleb välis- ja sisepoliitika teineteisest lahus hoida.

Seni on Eesti olnud selles võrdlemisi edukas.

Prindi
Sisuturundus
Trump saab vabariiklaste presidendikandidaadiks
Vihaõhutamine
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Trivimi Velliste

69

Trivimi Velliste

poliitik

Reet Made, 75

raadioajakirjanik

Andres Öpik, 69

keemik

Heidi Pruuli, 62

teletöötaja

Jaak Huimerind, 59

arhitekt

Hardo Pajula, 50

majandusteadlane

Ove Sander, 46

kirikutegelane

Indrek Visnapuu, 40

korvpallur ja treener

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja minuloodus18 galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE