Töötavad riigiametnikud jäävad pensionilisata

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Riik kavatseb lõpetada pensionilisa maksmise neile eakatele, kes saavad samal ajal ka riigiasutusest palka. Kuigi riik lubab pärast riigitööst loobumist kõrgemat pensioni edasi maksta, see plaan ametnikke ei rõõmusta.


«Ega ma sellesse positiivselt küll suhtu, sest minul on see lisatasu näiteks 50 protsenti,» rääkis pensioni saav ametnik Maire, kes on 36 aastat olnud riigi palgal.

Naise sõnul tuleb tal pärast seaduse jõustumist kaaluda, kas tasub enam tööl käia või on mõttekam koju jääda.

Kuigi Maire sõnul on Eestis küllalt palju temasuguseid eakaid riigiametnikke, ei usu ta, et selline pensioni kärpimine riigile erilist kokkuhoidu annaks.

Kui palju on Eestis neid riigiametnikke, kellele praegu vanaduspensioni suurendust makstakse, ei osanud riigiasutused öelda. Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul võis neid eelmise aasta lõpu seisuga olla umbes 1500.

Kuid ta lisas, et see arv tugineb avaliku teenistuse aastaraamatu andmetele, kus arvestuste aluseks on ametnike vanus.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti selle aasta esimesel poolaastal vanaduspensioni suurendust 4851 inimesele. Kui palju selle lisa saajatest veel töötavad, ei osanud amet öelda.

Keskmine pensionilisa suurus oli selle aasta esimesel poolaastal 1418 krooni kuus. Kuna makstava lisa suurus sõltub avalikus teenistuses oldud aastatest, siis võib see olla väga erinev.

Näiteks 36 aastat riigiametnikuna töötanud Mairel on see lisatasu ligi 3000 krooni.

Kokku kulutas riik esimesel poolaastal aastaid kõigi riigiametnikele määratud pensionilisa maksmiseks 40,5 miljonit krooni.

Pole põhjust lisa maksta

«Kui inimene ei ole pensionile jäänud ning töötab jätkuvalt avalikus teenistuses, siis ei ole põhjendatud vanaduspensioni suurenduse maksmine,» selgitas kavandatavat muudatust justiitsministeerium.

Kooskõlastusringil oleva eelnõu kohaselt peatatakse riigitööl olevate pensionäridele vanaduspensioni lisa maksmine avaliku teenistuse seaduse jõustumisele järgneva kuu esimesest päevast. Uuesti hakatakse seda lisa maksma riigitöölt lahkumisele järgneval kuul.

Millal töötavad riigiametnikud oma pensionilisast ilma jäävad, pole veel teada. Kui teised avaliku teenistuse seaduse sätted jõustuvad alles 2011. aasta alguses, siis ametnike pensionilisa kärpiv paragrahv hakkab kehtima seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast.

Justiitsministeerium loodab avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduse
eelnõu esitada valitsusele septembris, kes selle heakskiitmisel riigikogule üle annab.

«Loodame, et riigikogu võtab uue avaliku teenistuse seaduse ja selle rakendamise seaduse vastu nii ruttu kui võimalik,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Postimees.ee'le.

Riigiametnikele makstav pensionilisa

10 kuni 15 aastat riigiasutuses töötanud ametniku vanaduspension kasvab 10 protsenti

16 kuni 20 aastat riigiasutuses töötanud ametniku vanaduspension kasvab 20 protsenti

21 kuni 30 aastat riigiasutuses töötanud ametniku vanaduspension kasvab 40 protsenti

Üle 30 aasta riigiasutuses töötanud ametniku vanaduspension kasvab 50 protsenti

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles