Euroopa Komisjon heidab Eestile ette leiget suhtumist bürokraatiasse

Sandra Maasalu
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiteenistuse tippjuhte ehk kantslereid, asekantslereid ja ametite ning inspektsioonide direktoreid häirib nende töökorralduses kõige enam otsustusprotsesside paindumatus ja aeglus.
Riigiteenistuse tippjuhte ehk kantslereid, asekantslereid ja ametite ning inspektsioonide direktoreid häirib nende töökorralduses kõige enam otsustusprotsesside paindumatus ja aeglus. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen juhib tähelepanu, et Eesti pole kübetki bürokraatia vähendamise suunas liigutanud.

Juuli lõpus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile saadetud kirjas heidab Verheugen Eestile ette, et pole seatud eesmärki asjaajamise lihtsustamiseks.

Ta meenutab, et Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada 2012. aastaks bürokraatiat 25 protsendi võrra ja 2007. aasta märtsis kutsus Euroopa Komisjon liikmesriike bürokraatia kärpimises seadma omaenda individuaalseid eesmärke.

«Mulle teadaolevalt ei ole Teie riik veel sellist eesmärki püstitanud,» seisab kirjas. Sellega on Eesti tema sõnul üks vähestest ELi riikidest, kes bürokraatiaküsimuse on seni tähelepanuta jätnud.

Verheugen lõpetab, et ootab Eestilt samme asjaajmise lihtsustamise suunas.

Euroopa Komisjoni üleskutsele on vastanud 24 riiki, kellest enamik on oma eesmärgi seadnud ELi ühise 25 protsendi peale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles