Eesti on nii sündidelt kui surmadelt Euroopas esimeste seas

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti rahvaarv on aastaga taas kahanenud.
Eesti rahvaarv on aastaga taas kahanenud. Foto: Reuters / Scanpix

Eurostati andmetel kuulub Eesti euroliidus usinate sünnitajate esikolmikusse, samal ajal on ka suremuse näitaja suurem kui enamikus liikmesriikides.


Eurostati esmaspäeval avaldatud andmetel sündis ühenduses mullu 5,4 miljonit last ehk sündimus oli 10,9 last 1000 elaniku kohta. Eestis oli see näit 12.

Selle arvuga oli Eesti ühenduses kolmandal kohal, meist eespool oli vaid Iirimaa (16,9) ja Ühendkuningriik (12,9).

Kõrge sündimus oli ka Rootsis (11,9) ja Soomes (11,2). Meie lõunanaabrite juures jäi näit alla ELi keskmise, Lätis oli see 10,6 ja Leedus 10,4.

Kõige väiksem ehk 8,2 oli sündimus Saksamaal, Austrias oli see 9,3, Itaalias 9,6 ja Portugalis 9,8. Veel 2000. aastal oli Eesti sündimus 9,5.

Samas oli Eestis ka üks suuremaid suremusi ühenduses. Kui ELis suri mullu 1000 elaniku kohta 9,7 inimest, siis Eestis oli see näit 12,4.

Eestist eespool olid Bulgaaria (14,5), Läti (13,7), Leedu (13,1) ja Ungari (13). Soomes suri 1000 elaniku kohta 9,2 ja Rootsis 9,9 inimest.

Üldse sündis ELis mullu 5,4 miljonit last ning suri 4,8 miljonit inimest. Tänavu 1. jaanuaril elas ühenduses 499,8 miljonit inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles