Tõnise teekond USA võidusõidumaailmas on olnud uskumatu. Olen ka ise võistelnud mitu hooaega USAs, kuid minu selja taga seisis alati meeskond. Tõnis alustas läbimurret üksinda, midagi niisugust on raske isegi ette kujutada.
Kommentaar: Imemees Kasemets
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeval on heale piloodile avatud põhimõtteliselt kõikide sarjade uksed, kuid tavaliselt jääb edasipürgimine toppama rahanappuse tõttu. Siingi peab Tõnisele au andma ta on suutnud hädavajalikud summad kokku kraapida ja vaatamata kõhnale eelarvele pidevalt edasi areneda.
Suureks trumbiks on seejuures olnud tõik, et Tõnis teeb tänaseni kõike ise, alates mutrite keeramisest ja mootori seadistamisest kuni mänederitööni. Et edasiminek USA perioodil on aga tõhus olnud, võib silmaga näha omal ajal sõitsime koos võidu Euroopas.
Toyota Atlantic, kus Tõnis praegu kihutab, on ChampCari viimane eelaste, ChampCar kuulub aga USA eliitsarjade hulka. Euroopa tasandil võib Atlanticut võrrelda endise vormel-3000, praeguse GP2 sarjaga, mis omakorda on vormel-1viimane eelaste.
Olen Toyota Atlanticuga sõitnud. Mõned näitajad on tal paremad kui vormel 3000 autol, teised kehvemad. Üldiselt on Toyota aga pisut kiirem.
Praeguseks on Atlanticu sarja hiilgeajad paraku möödas, kunagi olid sealsed sõidud tunduvalt konkurentsitihedamad. Aga öeldu ei vähenda Tõnise saavutust kuus esimest sõitjat on igas klassis kiired mehed.
ChampCari kõrval on USAs veel teinegi tippvormelisari Indy Racing. Kardan, et ovaalidelt ka tavaringradadele siirduv Indy kägistab ChampCari lähitulevikus ära.
Juba praegu on ChampCar jäänud tunduvalt nõrgemaks. Vanasti olid sealsete tiimide aastaeelarved 50-60 miljonit dollarit, mõnel isegi 100 miljonit.
Tänavu maksti meeskondadele peale, et nad üldse osaleksid, eelarved jäävad 4-5 miljoni kanti. Ent nagu juba ütlesin kuus esimest sõitjat on igas sarjas tugevad.