Klaus Härö filmis avaneb Soome kibe ja mahavaikitud ajalugu

Imbi Paju
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjalaps: Eero (Topi Majaniemi) kohanemine Rootsi ühiskonnaga ei ole kerge.
Sõjalaps: Eero (Topi Majaniemi) kohanemine Rootsi ühiskonnaga ei ole kerge. Foto: Kaader filmist

Soome kinoekraanidele on õige pea oodata Klaus Härö valusat filmi «Emadest parim» – lugu 9-aastasest Eerost, kes saadetakse keset Talvesõda koos 70 000 soome lapsega Rootsi sõjapakku.

Väike poiss, kelle isa on sõjas langenud ja kes elab valusalt üle lahkuminekut emast, satub Rootsis perekonda, kus uus ema ei võta teda omaks.

Filmi kaudu avaneb Soome kibe ja mahavaikitud ajalugu. Härö loodab, et film on oma teemalt siiski universaalne, käsitledes inimese üksindust.

Produtsent Ilkka Matila, üks Matila Röhr Productioni juhte, kes oli ka «Nimed marmortahvlil» Soome tootja, avaldas usutluses arvamust, et «Emadest parim» sobiks teema poolest ka Eesti kinolinadele. Soome on esitanud selle ka võõrkeelse Oscari kandidaadiks.

Katkiraiutud juured

Soomestumise ajajärgul oli Talvesõda ja sellega seotud teemad Nõukogude Liidu survel Soomes tabu. Ka Soome laste asustamine Rootsi, mida peetakse võrdluses ühe riigi elanikkonna suhtarvuga suurimaks omalaadseks siirdeks maailma ajaloos, kuulus kuni viimase ajani keelatud narratiivide hulka.

Esimene vastavasisuline mälestusraamat, Solveig Emtö «Sõjalaps 13408» ilmus 1981. aastal rootsi keeles, alles viis aastat hiljem ka soome keeles. Esimene nn sõjalaste ühendus loodi alles 1991. aastal, nüüd on neid kokku 18.

Väikese Eero saatus on liigutav just selle tõttu, et probleem tuuakse tänapäeva. Film algab stseeniga, kus Eero on juba vanem mees, kes püüab oma pärisema külastades temaga minevikuvalust rääkida. Vana ema pole selleks valmis. Sõja põhjustatud šokk elab vanas naises edasi.

Enne teineteise taasleidmist peavad ema ja poeg minevikus tagasi minema. Stseen-stseenilt laotub vaataja ees laiali pilt väikese Eero kohanemisest võõras keskkonnas. Režissöör Klaus Härö ütles Postimehele, et huvi teema vastu tekkis kümme aastat tagasi, kui ta õppis filmikoolis.

«See oli aeg, kui sõjalastest hakati esimest korda avalikult rääkima. Laste pagendamine Rootsi peredesse pidi olema vaid ajutine nähtus, kuid paljudest saidki rootslased. Lõhutud juurte asemele kasvasid küll uued juured, kuid nõrgemad.

Väiksed lapsed unustasid oma vanemad. Lapsed, kes tulid Soome tagasi, olid saanud rikkamas ümbruses teistsuguse kasvatuse ja kodus neid enam ei mõistetud. Paljudele oli tagasipöördumine ja uus algus raskem kui teekond Rootsi,» kõneles Härö.

Jäänud on ahistus

Koduigatsuse all kannatavale Eerole saatis ema kirju. Neis kordusid read: ära minu peale mõtle, Soomes on kõik hästi. Ent kui Soomes on kõik hästi, miks ma siis siin pean olema, küsib Eero õigustatult.

Härö ütleb, et see ahistav tunne, mida filmis käsitletakse, on jäänud paljusid sõjalapsi vaevama.

Lavastajale on eeskujuks traditsiooniline põhjamaine draama, «tavaliste inimeste tragöödiad ja inimsuhterägastikud». Inspiratsiooni ammutab 34-aastane režissöör eelkõige vanemate inimeste jutustustest. «Inimeste isiklikud kogemused on parimaks ajaloo allikaks, sest nendega on seotud tegija identiteet ja eluväärtused.»

Sõjalapsed

• 70 000 last saadeti Teise maailmasõja ajal Soomest Rootsi. Neist kuni 15 000 jäi pärast sõda Rootsi elama.

• Pertti Kavéni uurimus «70 000 väikest saatust – Soome sõjalapsed» ilmus 1985. Esimesi mälestusraamatuid, Solveig Emtö «Sõjalaps 13408» tuli välja 1981 rootsi keeles, soome keeles ilmus sama teos 1986. Pärast seda on sõjalastest ilmunud mälestusi, uurimusi, romaane, samuti dokumentaalfilm.

• Heikki Hietamies kirjutas autobiograafilise romaani «Emadest parim» 1992. Klaus Härö film põhineb sellel raamatul.

• Esimene sõjalastele pühendatud mälestussammas avati Haaparannas aprillis 2005

Uus soome film

«Emadest parim»

Režissöör Klaus Härö

Soome kinodes alates 30. septembrist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles