Riik tahab muuta ajateenistusest pääsemise tingimusi

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajateenijate arstlik ülevaatus.
Ajateenijate arstlik ülevaatus. Foto: Ove Maidla

Kaitseministeerium on ette valmistanud eelnõu, mille kohaselt hakatakse arstlikus kontrollis senisest täpsemalt hindama ajateenistusse kutsutavate noorte tervist, et mitte enam nii lihtsalt kuulutada noort teenistuseks kõlbmatuks.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonnajuhataja asetäitja Ants Torimi sõnul kehtib praegu sagedasti põhimõte, et kui inimesel on teatud haigus, siis ta teenistusse ei kõlba.

«Tegelikult on igal haigusel kergemad ja raskemad vormid,» märkis ta. «Nüüd ongi vahe sisse tehtud, et kui sul on haigus, mis iseenesest raskema vormi korral on väga tõsine, kuid kui sul on kulgenud see kergemalt, siis see tegelikult ei takista ajateenistuses olemist.»

Torim tõi näitena astma, mille keskmise ja raskema vormi korral pole noor ka tulevikus ajateenistuseks kõlbulik, kuid kergema vormi puhul küll. «Tahame läheneda paindlikumalt ja isiksusepõhisemalt ning täpsemalt hinnata noormehe tervist,» lisas ta. «Seetõttu ongi vaja täpsemat regulatsiooni, et me ei oleks pelgalt kinni üldmõistetes.»

Torimi sõnul ei ole uus eelnõu tingitud sellest, et noored pääseksid teenistusest liiga lihtsalt ära, vaid täpsustused haigusrühmade osas on suunatud sellele, et riik saaks täpsemalt ära määratleda nende isikute ringi, kes teenistuses hakkama saavad.

Eelnõuga muudetakse ajateenistusse kutsutavate tervise hindamise kriteeriume psüühika- ja käitumishäirete, vereringeelundite haiguste, hingamiselundite haiguste ning lihasluukonna ja sidekoehaiguste osas. Seejuures on tegu põhiliste haigusrühmadega, mis domineerivad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramisel.

Torim lisas, et eriti just psüühhikahäirete uurimise puhul on kavas noorte tervist senisest palju põhjalikumalt kontrollida.

Ta märkis, et eelnõu puudutab ka kaadrikaitseväelaste teenistust, kelle suhtes esitatud nõuetes minnakse samuti täpsemaks ja paindlikumaks. «Kui näiteks kaitseväelane saab missioonil vigastada, siis ta praeguste nõuete kohaselt ei pruugi enam olla teenistuseks kõlbulik, kuid tegelikult võiks ta vabalt teenida mõne kergema koormusega koha peal.»

Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, võivad uued nõuded kehtima hakata veel sel aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles