Õhusoojuspump kütab ja jahutab

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muugal elav Sirje Sildver on kevadel soetatud õhusoojuspumbaga väga rahul. Eelkõige hindab ta mugavust: varem hoiti maja soojana ahjukütte abil, jahedatel hommikutel oli tuba külm ning päeva tuli kiirelt kütmisega alustada.
Muugal elav Sirje Sildver on kevadel soetatud õhusoojuspumbaga väga rahul. Eelkõige hindab ta mugavust: varem hoiti maja soojana ahjukütte abil, jahedatel hommikutel oli tuba külm ning päeva tuli kiirelt kütmisega alustada. Foto: Liis Treimann

Inimesed tunnevad aina enam huvi eri kütteliikide vastu. Valida on raske, kuid aina kerkivad hinnad sunnivad igaüht leidma oma majale parimat lahendust.

Paljudele inimestest on tänapäeval esmatähtis säästlikkus, sh see, kuidas kulutada vähem küttele. Meie kliimas moodustavad küttekulud väljaminekutest märkimisväärse osa ja sestap annab ka selles vallas saavutatud kokkuhoid märkimisväärset tulu.

Eestis leiavad järjest laialdasemat kasutamist eri soojuspumbad, kuid paljud ei tea, mis selle nimetuse taga peitub. Tegu on seadmega, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspump võimaldab ära kasutada nii õhu-, veekogu- kui maasoojust, millega saab soojaks kütta eluruumid ja kraanivee. Päris ilma elektrita soojuspump siiski läbi ei saa.

Nõuab avatud uksi

Säästlikuks kütmiseks sobib hästi inverteriga õhk-õhk-tüüpi soojuspump, mis hoiab kogu aeg elektrikulud võimalikult madalal. Kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on õhusoojuspump hea lahendus küttekulude vähendamiseks. Seadme maksumus pole mõne teise küttesüsteemiga võrreldes ülearu suur ja seetõttu tasub asi end suhteliselt kiiresti ära, igakuine kokkuhoid on aga lausa märgatav.

Õhusoojuspump sobib hästi nii eramusse kui ka korterisse. Lisaks muule anneb seade võimaluse suvel liiga palavaks kippuvat elamist jahutada. Parima tulemuse saavutamiseks peaks aga ruum olema avatud siseplaneeringuga, muidu ei pääse soojus ringi liikuma.

Inventeriga õhusoojuspump sobib eelkõige kohta, kus on elektri-, õli- või ahjuküte. Kui varem kasutati kütmiseks ainult elektriradiaatorit, siis õhusoojuspumba puhul on see enamuse ajast välja lülitatud ja pannakse tööle vaid siis, kui väljas läheb väga külmaks. Kellel on ahiküte, sellele tähendab õhusoojuspumba lisamine eelkõige suuremaid mugavusi. Kõik seadmed on varustatud taimeritega, mis lasevad õhusoojuspumba sisse lülitada just sobival ajal ja temperatuuril. Kuna seadme paigaldamine on kiire ja lihtne, sobib see ideaalselt ka vanematesse majadesse või suvilatesse, et sealgi olemine mugavamaks teha.

Sõltuvalt majast või koha iseärasusest saab reeglina hakkama ühe seadmega. Kui ruumi(de) pindala läheb üle 160-180 m², oleks mõistlik paigaldada kaks siseosa. Seda põhjusel, et näiteks eramus ei ole kuigi mugav, kui kogu soojus puhutakse majja ühest kohast. Ka teeb üks suur seade rohkem müra kui kaks väikest.

Jahutab suvist palavust

Lisaks kütmisele jahutab õhusoojuspump vajadusel õhku ning filtreerib seda. Pump ei ole mingil määral sõltuv muust kütte- ega ventilatsioonisüsteemist.

Õhusoojuspump töötab samal põhimõttel nagu tavaline külmkapp – ainult et jahutamise asemel toodetakse soojust. Lihtsustatult seisneb erinevus selles, et kompressor ja jahutav osa on viidud õue, sooja andev radiaator aga asetseb modifitseeritud kujul toa seinal. Õhusoojuspumbal on soojusenergia allikaks välisõhk. Väljas asetseva kompressori (välisosa) ja külmaine abil kantakse soojusenergia üle sisekomponenti, mille kaudu toimub ruumide kütmine.

Spetsialistil ei võta õhusoojuspumba paigaldamine aega rohkem kui üks päev. Paigalduse käigus pole karta siseviimistluse rikkumist.

Sõltuvalt õhusoojuspumbast toodab seade 1 kWh elektri kohta kuni 5 kWh soojust. Ehkki soojust saab toota kuni viieteist miinuskraadni, on selline soojuspump kõige efektiivsem temperatuuridel -7°C kuni +7°C.

Seadme hind koos paigaldusega algab 21 000 kroonist. Elektri- või õliküttega kombineerides säästab pump keskmiselt 7000 krooni aastas. Seega tasub soojuspump sõltuvalt maja tüübist, soojustatusest ja kasutatavast küttest end ära kolme aastaga.

Kui arvestada aga seda, et sama seadmega saab suvel ka jahutada, on tasuvusaeg palju lühem. Muide, ükski teine kütteliik ei võimalda sama raha eest lisanduvat suvist jahutust.

Millele peaks tähelepanu pöörama?

Selleks, et leida endale sobiv toode, peaks tähelepanu pöörama paljudele asjaoludele.

• Kui suur on maja?

• Kuidas on maja soojustatud?

• Milline on maja planeering – avatud, kahekordne jne?

• Milline peaks olema ruumi soovitud keskmine temperatuur talveperioodil?

• Millise muu kütteliigiga saab õhusoojuspumba kasutamist kombineerida?

• Kas sooviks on ka ruume jahutada?

• Õige toote leidmine on oluline, sest liiga võimsa seadme puhul muutub investeeringu tasuvusaeg pikaks. Liiga nõrk pump aga tarbib rohkem energiat, kui peaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles