Olukorras, kus Tallinna linnavalitsus on välja käinud lubaduse kooliõpilaste töövihikud linnaeelarvest kinni maksta, oleks oluliselt otstarbekam ja mõistlikum minna edasi hoopis innovatiivsemate lahendustega ning rakendada koolides e-töövihik! | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Paula
varsti nii viisi ükski laps ei oska kirjutada. e-vihik on halb asi. kes lastest jaksab istuda arvuti...
hämming
Et lapsed veel rohkem arvuti taga istuks ja oma silmi rikuks ve
|
|
Nimetatud idee elluviimiseks esitab Reformierakonna fraktsioon linnavolikogu menetlusse vastava eelnõu. On ju selge, et olukorras, kus õpilased peavad igal aastal ostma hulga töövihikuid, mis praktikas täidetakse mõnikord vähem kui poole ulatuses, ei ole just mõistlik kasutada perede raha, et osta paberit, mis hiljem kasutuna ära visatakse. Samuti oleks see selge kokkuhoid nii peredele kui linnale. Kaks võimalust Elektroonilise töövihiku rakendamiseks on kaks võimalust. Ühe variandina saaks anda aineõpetajatele vabad käed koostamaks ise kindlas keskkonnas vajaliku raskusastmega ülesandeid. Teise variandina on võimalik välja töötada ühtne elektrooniline vihik kõikidele koolidele ja sealt ühest vihikust oleks õpetajal võimalik valida erinevaid ülesandeid. E-töövihikul on võrreldes paberkandjal töövihikuga palju plusse, mida nii õpetajad kui ka õpilased ju tegelikult ammu ootavad. Nii näiteks annaks e-töövihik võimaluse õpetajatel nii-öelda online’is õpilasega suhelda ja pärast töö parandamist see õpilasele kohe tagasi saata. Samamoodi oleks võimalik vanematel analoogselt e-kooli keskkonnaga kogu aeg jälgida, kuidas edeneb lapse õppeprotsess. Kindlasti on oluline seegi, et elektroonilise keskkonna saab õpilase jaoks muuta oluliselt atraktiivsemaks kui pabertöövihiku täitmise. Töövihikud on trükitud enamasti mustvalgetena, mis muudab teatud diagrammidest või joonistest arusaamise väga keeruliseks, elektroonilises keskkonnas on võimalused aga pea piiramatud. Siinkohal võib pessimistidel tekkida hulk küsimusi, alates sellest, kuidas ikkagi tagada kõigile selle idee rakendumine, kui kõigis kodudes pole internetti, ja lõpetades sellega, kas see ei tekita võimalust, et töövihikut hakkab täitma keegi teine kui seda täitma pidav õpilane. Kindlasti on sellised kõhklused omal kohal, kuid väidan, et need on asjatud, ja seda üsna lihtsal põhjusel. Nimelt on e-töövihiku rakendamine mõistlik käivitada
esimeses etapis paralleelselt pabervihikuga. Ja isegi kui kasutusse jääb ainult
e-töövihik, on alati võimalik teha e-töövihiku keskkonnast väljatrükki neile, kel kodus internetti pole. Väljatrüki tegemine võiks aga jääda koolide kohustuseks – see tagaks, et perel kaob raha nõudev kohustus töövihikuid osta. Teine mure – töövihikut ei täida see, kes seda tegema peaks – ei ole samuti põhjendatud, sest see võimalus on ju ka praegu pabervihiku puhul olemas. Eks siin ole ikka rohkem vanemate kasvatuse rida see, kas ja kui palju nad aitavad või lasevad aidata oma lastel enda eest õpitükke ära teha. Raha hoiavad kokku kõik Kui rääkida veel kord rahast, on selge, et ühe sellise e-keskkonna loomine on mitu korda odavam kui perede praegune rahakulu töövihikute peale. Ja linna jaoks oleks see põhimõtteliselt ühekordne investeering. Lisaks ei näe ma põhjust toita asjatult kõiki tänaseid tootjaid ja trükikodasid, kes osaliselt kasutute töövihikute trükkimisega tegelevad. Samuti annaks see pikemas perspektiivis ikkagi kõikidele lastele võrdsemad võimalused hariduse omandamiseks, sest vähemalt üks osa haridusele kuluvast rahast õnnestuks tänu e-töövihikule kokku hoida. Ehk kokkuvõtvalt väikene soovitus linnavalitsusele –
ärge mõelge sellele, kuidas linna raha ebaotstarbekalt kasutada, vaid mõelge
sellele, et ühe väikese sammuga hariduses on võimalik astuda suur samm nii
kulude kokkuhoiu kui ka hariduse kvaliteedi parandamise
suunas! |
