Ametiühingud: streigiõiguse osas peaks saavutama kokkulepe enne valimisi

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliit, teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon ja tööandjate keskliit jätkavad järgmisel nädalal omavahelisi läbirääkimisi parima lahenduse leidmiseks kollektiivsete töösuhete reformi osas.
Ametiühingute keskliit, teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon ja tööandjate keskliit jätkavad järgmisel nädalal omavahelisi läbirääkimisi parima lahenduse leidmiseks kollektiivsete töösuhete reformi osas. Foto: Toomas Huik

Ametiühingute keskliit, teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon ja tööandjate keskliit jätkavad järgmisel nädalal omavahelisi läbirääkimisi parima lahenduse leidmiseks kollektiivsete töösuhete reformi osas. Küsimuse all on nii streigiõigused kui ka töötajate ja tööandjate vaheliste kokkulepetega seonduv.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson kinnitas, et ametiühingud soovivad asjalikku ja siduvat kokkulepet neis asjus hiljemalt enne kohalike omavalitsuste valimisi. «Siis teame meie ja ühiskond, et pinged on maas ja kokkulepped paigas. Kokkuleppes peaks kolmanda osapoole esinema ka valitsuse esindaja, ilmselt siis sotsiaalminister,» selgitas Peterson.

Tema sõnul on streigiõigus on üks demokraatia tagatisi. «Tagataskusse peab see variant alles jääma isegi Euroopa kõige rahumeelsemale ametiühingule,» põhjendas Peterson naljatamisi Eesti ametiühingute põhimõttelist positsiooni.

«Püüame omalt poolt tegutseda konstruktiivselt, et saada kogu ühiskonna jaoks parim seadus. Võrreldes praegu kehtiva seadusega on meie poolt laual palju täiendusi, mis peaksid olukorra kõigi osapoolte jaoks paremaks muutma, oleme selle nimel läbi töötanud sadu lehekülgi õigusalaseid materjale.»

Streikide osas on kavas arutada, milline peaks olema töötajate õigus mõjutada streigiga seaduses sätestatavaid töötingimusi ja korraldada toetusstreike. Kollektiivlepingute osas tulevad arutusele teemad, kuidas avardada töötajate ja tööandjate vaheliste kokkulepete piire, eelkõige kogu tegevusharu hõlmavate kokkulepete (sektorilepingute) osas.

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esimees Ago Tuuling täiendab, et streik pole ainus aktsioonivorm. «Avalikkuses on kivistunud arusaam, et ametiühingute ainus mõjutusvahend ongi streik. Tulevikku vaadates tuleks tõdeda, et kodanikuühiskonna arenedes omandavad üha suuremat tähtsust ka teised aktsioonid, nagu näiteks kampaaniad sotsiaalmeedias ja avalikud rahvakoosolekud, meenutagem kasvõi kurikuulsat ACTA juhtumit,» märgib Tuuling.

Viimane kolmepoolne kõnelustevoor tööandjate, ametiühingute ja riigi osalusel toimus loodava seaduse asjus 29.-30. augustil. Ametiühingute ja tööandjate kohtumine leiab aset 12. septembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles