Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arhiiv

Osmussaarlaste järglased tahavad talumaid tagasi

Rannarootslased kardavad, et riigiametnike idee erastada Osmussaare looduskaitsealal krunte võib üleöö teoks saada, kuid võimalusel tahaksid nad ise osta killukese kunagisest kodusaarest.

Rannarootslasi ühendava Svenska Odlingens Vänneri (Rootsi Hariduse Selts) juhatuse liige Alar Schönberg kinnitas, et juhul kui Osmussaarel hakatakse maid erastama, oleksid saare põliselanike järeltulijad sellest huvitatud.

«Osmussaarlastel ei olnud ühist jõudu, et maade tagastamist nõuda, ja Eesti riigil pole olnud nii palju poliitilist tahet, et maa neile tagastada,» kommenteeris Schönberg.

«Kui hakatakse maid erastama, siis võiks neil olla eelisõigus.»

Segased omandisuhted

Eesti taasiseseisvumise järel keeldus riik osmussaarlastele maa tagastamisest, sest need ei olnud enda talumaid kinnisturaamatusse kandnud. Taluhoonete varemete eest said nad küll kompensatsiooni erastamisväärtpabereis.

1993. aastal ei olnud juriidilist dokumenti, millega maid tagasi nõuda, sest 1919. aasta maareformi ajal arvasid osmussaarlased, et kuninganna Kristiina privileegidest ehk peaaegu kirjutamata seadusest piisab nende omandiõiguse tõestuseks.

Praegu on saar riigi omanduses, seal elab alaliselt kaks inimest ja umbes 150 lammast.

Lääne maavalitsus leidis detsembril jõustunud planeeringus, et saarele võiks müüa suvilakrunte ja soosida 5–6 perega püsiasustuse teket.

«Elu on näidanud, et sellised asjad juhtuvad väga kiiresti,» arvas Tartu valla volikogu juht, Osmussaare rannarootslaste järeltulija Karin Evik võimalikust kruntide müügist.

Turistide paradiis

Evik ütles, et eraldatud ja omapärase loodusega saar on võrreldav paradiisiga, mida endised osmussaarlased hoolimata möödunud aastakümneist peavad oma kalliks kodusaareks. Enne Teist maailmasõda elas saarel umbes 120 inimest.

Üks viimastest veel elus olevatest saarel sündinud osmussaarlastest, praegu Rootsis elav Valter Erkas lausus, et on kaotanud lootuse saarel kunagisi maid tagasi saada või välja osta.

«Meie oleme juba vanad, meil on uus kodu,» lausus Erkas. 1940. aastal saarelt lahkuma sunnitud mees ütles, et on pärast Eesti iseseisvumist saarel käinud, aga sõjaväe lagastatud saar jättis talle kurva mulje.

Geoloogiliselt ülihuvitaval ning pika ja kirju militaarajalooga Osmussaarel käib suviti umbes 3000 turisti.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
Gamefriik
ARVAMUS
laevajaht rootsis - viies päev
tartu uudised
perevägivald kohtus
reporter.ee videod
Gallup

Kas olete autole juba talverehvid alla pannud?

Küsitluses on osalenud 3004 inimest
arvamusplats
LAEVAJAHT ROOTSIS - VIIES PÄEV
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Täna 14:30
Otse: rahandusminister Jürgen Ligi peab riigikogu ees eelarvekõne
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Piret Saluri

71

Piret Saluri

tõlkija ja diplomaat

Tõnis Lehtmets, 77

kirjanik

Tiit Nuudi, 65

majandus- ja sporditegelane

Rein Toomla, 63

politoloog

Märt Vooglaid, 46

ettevõtja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,784 EUR
GBP
1,266 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 21.10.2014
Postimehe google+ leht