Osmussaarlaste järglased tahavad talumaid tagasi

Andrus Karnau
Andrus Karnau

Rannarootslased kardavad, et riigiametnike idee erastada Osmussaare looduskaitsealal krunte võib üleöö teoks saada, kuid võimalusel tahaksid nad ise osta killukese kunagisest kodusaarest.

Rannarootslasi ühendava Svenska Odlingens Vänneri (Rootsi Hariduse Selts) juhatuse liige Alar Schönberg kinnitas, et juhul kui Osmussaarel hakatakse maid erastama, oleksid saare põliselanike järeltulijad sellest huvitatud.

«Osmussaarlastel ei olnud ühist jõudu, et maade tagastamist nõuda, ja Eesti riigil pole olnud nii palju poliitilist tahet, et maa neile tagastada,» kommenteeris Schönberg.

«Kui hakatakse maid erastama, siis võiks neil olla eelisõigus.»

Segased omandisuhted

Eesti taasiseseisvumise järel keeldus riik osmussaarlastele maa tagastamisest, sest need ei olnud enda talumaid kinnisturaamatusse kandnud. Taluhoonete varemete eest said nad küll kompensatsiooni erastamisväärtpabereis.

1993. aastal ei olnud juriidilist dokumenti, millega maid tagasi nõuda, sest 1919. aasta maareformi ajal arvasid osmussaarlased, et kuninganna Kristiina privileegidest ehk peaaegu kirjutamata seadusest piisab nende omandiõiguse tõestuseks.

Praegu on saar riigi omanduses, seal elab alaliselt kaks inimest ja umbes 150 lammast.

Lääne maavalitsus leidis detsembril jõustunud planeeringus, et saarele võiks müüa suvilakrunte ja soosida 5–6 perega püsiasustuse teket.

«Elu on näidanud, et sellised asjad juhtuvad väga kiiresti,» arvas Tartu valla volikogu juht, Osmussaare rannarootslaste järeltulija Karin Evik võimalikust kruntide müügist.

Turistide paradiis

Evik ütles, et eraldatud ja omapärase loodusega saar on võrreldav paradiisiga, mida endised osmussaarlased hoolimata möödunud aastakümneist peavad oma kalliks kodusaareks. Enne Teist maailmasõda elas saarel umbes 120 inimest.

Üks viimastest veel elus olevatest saarel sündinud osmussaarlastest, praegu Rootsis elav Valter Erkas lausus, et on kaotanud lootuse saarel kunagisi maid tagasi saada või välja osta.

«Meie oleme juba vanad, meil on uus kodu,» lausus Erkas. 1940. aastal saarelt lahkuma sunnitud mees ütles, et on pärast Eesti iseseisvumist saarel käinud, aga sõjaväe lagastatud saar jättis talle kurva mulje.

Geoloogiliselt ülihuvitaval ning pika ja kirju militaarajalooga Osmussaarel käib suviti umbes 3000 turisti.

Kirjuta toimetajalePrindi
Eesti Laul 2016 I poolfinaal
Sisuturundus
Alaealiste alkopidu
Postimees ralli mm-il rootsis
Eesti Laul
POSTIMEES ROOTSI rallil
kergejõustik
Nädala näod
Päevakava
Homme00:01
13VeebrEesti balleti grand old lady Mai Murdmaa dokumentaalfilmis «Ballettmeister»>
Homme15:00
15VeebrPostimees teeb otseülekande energiapoliitika konverentsilt>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
TehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Eesti laulKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Susan Lilleväli

36

Susan Lilleväli

laulja

Allar Kaasik, 67

tšellist, muusikaprodutsent ja -õppejõud

Olavi Pihlamägi, 67

raadioajakirjanik

Jüri Ojaver, 61

skulptor

Tõnu Laigu, 60

arhitekt

Anu Samarüütel-Long, 50

moekunstnik

Karmel Eikner, 45

ajakirjanik

Marko Aleksejev, 37

kergejõustiklane

Andrei Jämsa, 34

sõudja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja elve galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisemate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE