Igapäevane elu Hargla Maavallas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harglal on komme pöörata oma raamatutes tekstide maailm ja meie endi maailm pahupidi.
Harglal on komme pöörata oma raamatutes tekstide maailm ja meie endi maailm pahupidi. Foto: Liis Treimann

Indrek Hargla on eesti ulmekirjanduse produktiivsemaid ja nimekamaid autoreid. Tema kirjutisi võib liigitada nii õudus-, teadusliku fantastika kui alternatiivajaloo valda. Harglalt on ilmunud neli romaani, lisaks lühemaid tekste ulmeantoloogiates, kirjandusajakirjades ja võrguajakirjas Algernon.

French ja Koulu

2005. aastal ilmunud romaan «French ja Koulu» erilist tähelepanu ei pälvinud. Siinkirjutaja leidis ainult ühe arvustuse augustikuisest Loomingust, mis liigitas romaani «pajatuseks», mis on tõsi, kuid üksnes pajatuseks ja lobaks seda pidada ei saa. Esmamulje võib eksitada ja viia lihtsustatud järeldusteni, sest Hargla tekstide mitmekihilisus paljastub alles mitmenda lugemise järel.

«French...» on kirjutatud detektiivromaani formaadis (mida Hargla on kasutanud varem näiteks Pan Grpowski lugude puhul), kuid jäänud truuks fantastikale, lisades müüte, legende, ajaloolisi isikuid ja tuntud kohanimesid. Omapära lisavad kaks asjaolu: kirjanik on proosateost vürtsitanud draamale omase dialoogilisusega ja üliemotsionaalsete konarlike luuletustega; teiseks, tekst nõretab irooniast, peenest huumorist ja situatsioonikoomikast.

Harglal on komme pöörata oma tekstimaailm ja meie maailm pahupidi. «Frenchi ja Koulu» Maavallas kehtivad samasugused loodusjõud nagu meil – aastaajad vahelduvad, päev läheb ööks ja vastupidi. Kuid seal jooksevad ringi naislibahundid, inimesed usuvad maagiasse (kuigi see on kadumas), tegelased räägivad uskumatult võluvaid sõnu (gasoliin, kultuuripanoptikum, atakeerima, amuurne, sakvuajaaž, konspireerima) ja salaühingud võitlevad üleloomulike esemete (Hieronymose koodeks, Soomuse klaaskuulid) pärast.

Eesti moodi riik

Maavald on väljamõeldud riik, mis sarnaneb Eestiga. Kuigi romaanis saab nalja nabani (võiks öelda kaelani), tõstab see ka teemasid, mis Eestit on puudutanud. Kas me tõesti sööme nii palju leiba, hapukapsast ja mugulaid (kartuleid)? Kas tartlaste ja tallinlaste vahel on salajane vimm? Kas Eesti märgi algne idee «Welcome to Estonia» tuli vinniliselt ninalöristavalt teismeliselt?

Raamat

Indrek Hargla

French ja Koulu

Varrak 2005

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles