Eesti lastel on eeldused elus toime tulla sama head kui inglastel ja islandlastel, selgus Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna teaduri Helle Pullmanni ja psühholoogiaprofessori Jüri Alliku viie aasta pikkusest uuringust, mille käigus testiti rohkem kui kaheksat tuhandet Eesti koolilast, kirjutab Agnes Kuus.
Tõuke uuringu tegemiseks andis Helle Pullmanni sõnul asjaolu, et viimastel kümnenditel on küll tehtud palju uurimistöid õpilaste hulgas, kuid ülevaatlik ja usaldusväärne info laste vaimse võimekuse ja isiksuseomaduste arengu kohta kogu kooliea ajal puudus.
«Selle projekti eesmärgiks oli muu hulgas otsida vastust küsimusele, millest sõltub õpiedukus koolis ehk kas heade hinnete saamiseks piisab püüdlikust õppimisest või on vaja midagi enamat mõtlemisvõimes,» rääkis Pullmann.
Üheks peamiseks uurimisteemaks oli ka avalikkust huvitav küsimus, kas eestlased on võrreldes teiste rahvustega targemad. «Eestlasi peetakse nupukaks ja arukaks rahvaks. Samas teame oma ajaloost, et seoses II maailmasõjaga emigreerus märkimisväärne osa Eesti haritlastest ja ühiskonnategelastest välismaale või küüditati Siberisse,» sõnas Pullmann.
Lisaks on aastakümnetepikkune madal elatustase andnud alust kõhklusteks, kas see kõik pole jätnud jälge järeltulevate põlvede vaimsele potentsiaalile. «Seadsime eesmärgiks saada vastus küsimusele, kas Eesti lapsed on mõtlemisvõimelt samal tasemel kui nende eakaaslased teistes riikides,» selgitas Pullmann.
Inglismaaga võrdne
Ka professor Jüri Allik nentis, et eestlaste vaimseid võimeid pole kuigi palju niimoodi mõõdetud, et neid saaks võrrelda teiste maade ja rahvaste andmetega. Viimane suurem uurimus pärineb Juhan Torki enam kui poole sajandi tagusest doktoritööst «Eesti laste intelligents» (1939), mis näitas, et Eesti laste vaimne võimekus on väga lähedane Ameerika laste keskmisele tasemele.
Uue uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti laste üldvõimekus on samal tasemel Inglise laste omaga. Näiteks tuhandete 1218-aastaste laste vaimse võimekuse testid näitasid, et Eesti laste keskmine intelligentsustase on arvestuslikult 100,2 punkti, Inglismaa laste oma 100.
Erinevate riikide kooliõpilaste võrdlemine on Pullmanni sõnul võimalik tänu projektis kasutatud Raveni testile, mis ei eelda faktiteadmisi ega keeleoskust, sest seal ei ole sõnalisi või numbrilisi ülesandeid, vaid pildilised maatriksid, kus õige lahenduseni jõudmine eeldab lapselt loogilist mõtlemist ja arutlusoskust.
Pole raamatutarkus
«Üldvõimekus ei ole raamatust loetud tarkus, hea mälu või eeskujulik õppeedukus, vaid sügavam ja üldisem võime asjadest kõige laiemas tähenduses aru saada,» märkis Pullmann. Kuigi kokkuvõttes olid laste testitulemused riigiti üsna sarnased, ilmnesid tema sõnul siiski ka mõned erinevused.
Nimelt said 812-aastased Inglismaa ja Islandi lapsed testis keskmiselt 3-4 punkti võrra paremaid tulemusi kui sama vanad Eesti lapsed.
«Kui see erinevus taandada IQ punktideks, siis tähendaks see seda, et kui Inglismaa ja Islandi laste skoor on 100 IQ punkti, siis 812-aastaste Eesti laste oma on ligikaudu 9395 IQ punkti,» selgitas Pullmann.
Ta viitas samas Inglismaa professorile Richard Lynnile, kes on 42 riigi tulemusi analüüsides leidnud, et keskmiselt jäävad eurooplaste IQ skoorid vahemikku 90105 punkti.
Seega ei ole Pullmanni kinnitusel mõnevõrra kehvemas tulemuses midagi traagilist, sest see ei jää alla Euroopa keskmise. Lisaks jõuavad Eesti lapsed mõne aasta pärast inglaste ja islandlaste keskmisele tasemele järele.
Kuid seda, miks on väike mahajäämus just 812-aastaste seas, on Pullmanni sõnul raske öelda. Kuigi Briti ja Islandi lapsed lähevad Eesti lastest varem kooli, olid kooliteed alles alustanud 7-aastaste laste tulemused Eestis Pullmanni sõnul üllatuslikult hoopis paremad.
«Kuigi seitsmeaastaseid lapsi osales uuringus põhjapanevateks järeldusteks vähe, võib siiski öelda, et võrreldes teiste riikidega esimestel kooliaastatel meie laste vaimne areng mõneks aastaks pidurdub ning hoogustub paari aasta järel taas,» osutas ta.
Endiselt on laialt levinud seisukoht, et heade hinnete aluseks on eelkõige soov õppida ja püüdlikkus. «Saadud andmed seda otseselt ei kinnita,» märkis Pullmann.
Ta lisas, et kuigi süsteemsus ja korralikkus annavad koolis edasijõudmiseks oma panuse, on sellest olulisem lapse võimekus loogiliselt mõelda ja üldistada. «Igapäevane tuupimine kodus ei pruugi tagada häid hindeid, kui seda ei toeta üldine arutlusoskus,» sõnas Pullmann.
Uuringu tulemusi saavad oma töös kasutama hakata näiteks koolipsühholoogid. Lähiajal koostatakse nende jaoks Raveni testi põhjalik kasutusjuhend, kus on täpselt paigas ka soolised ja vanuselised normid. Siis saab testi kasutada nii silmapaistvate võimetega andeka lapse tuvastamiseks kui ka näiteks õpiraskustega lapse puhul hindamaks, kas mahajäämuse põhjuseks võib olla aeglasem intellektuaalne areng.
Manitseb ettevaatlikkusele
Pullmann pani siiski koolipsühholoogidele südamele, et tulemuste tõlgendamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest vaimsete võimete testimisega on seotud väga mitmed olulised eetilised probleemid, mida tuleb arvestada.
«Kehv tulemus võib näiteks olla tingitud väsimusest, huvipuudusest, keskendumisraskustest,» märkis ta.
Lisaks on Pullmanni hinnangul IQ mõistega seoses veel palju teadmatust ja valestimõistmist. Inimeste huvi oma IQ teadasaamise vastu on nii suur, et paljud lahendavad ise internetis olevaid teste ja rõõmustavad sealsete ülikõrgete tulemuste üle.
Pullmann, kes on ka ise internetis olevaid teste lahendanud, koges samas ka seda, et on palju teste, milles ka parima tahtmise juures ja sihilikult huupi vastates ei õnnestu saada alla keskmise jäävat tulemust.
------------------------------------------------------------
EESTI
Eesti laste IQ tase on kooli minnes teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel, 100 või paari punkti võrra üle selle.
Järgnevatel aastatel areng pidurdub ning jääb paariks aastaks teiste riikide eakaaslaste omast maha. Vanuses 812 aastat on see vahemikus 9395 IQ punkti.
Alates 13.-14. eluaastast jõuab Eesti laste üldvõimekuse tase taas 100 tasemele ehk teistele järele ning seejärel isegi paari punkti võrra ette.
Maailmas avaldatud andmete hulgas pole Eesti gümnaasiumiõpilastele sobivat võrdlusgruppi. Eesti andmed pärinevad aastatest 20012005, mille vältel testiti üle 8000 koolilapse üle Eesti.
INGLISMAA
Kõige suurem erinevus testitulemustes Eesti ja Inglismaa vahel ilmneb kõige nooremate vanusegruppide lõikes, kus näiteks 7-aastased Eesti lapsed saavutasid Raveni testis keskmiselt 26 punkti võimalikust 60-st, kuid Inglise lapsed mitu aastakümmet varem vaid 19 punkti.
Siiski ei ole hilisemas vanuses erinevused enam märkimisväärsed. Kui vanuses 812 aastat on Eesti lapsed 1 punktiga maha jäämas, siis vanuses 1216 aastat edestavad nad omakorda Inglismaa eakaaslasi enam kui 2 õige vastuse võrra.
Inglismaa testide andmed pärinevad 1979. aastast.
ISLAND
Islandi hiljuti kogutud andmeid saab Eesti tulemustega hästi võrrelda. Näiteks kui Eesti 7-aastased lapsed lahendavad Raveni testi
60-st ülesandest keskmiselt õigesti 26 ülesannet, siis Islandi samaealised lapsed jõuavad õige vastuseni 23 küsimuse puhul.
Seevastu aasta hiljem, 8-aastasena, on olukord muutunud ning kui Eesti lapsed on jäänud samale tasemele, siis 8-aastased Islandi lapsed annavad õige vastuse juba 29 ülesandele.
Islandi andmed pärinevad 2003. aastast ja normid on avaldatud 550 lapse tulemuste põhjal vanuses 616 aastat.