Riigiga rahulolematu eestlane oma elu üle ei nurise

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi riigi suhtes ollakse kriitilised, riigilippu ei häbeneta.
Kuigi riigi suhtes ollakse kriitilised, riigilippu ei häbeneta. Foto: Liis Treimann

Eurobaromeetri värskest uuringust selgus, et kuigi Eesti kodanikud pole rahul oma riigi majandusliku olukorraga, oma elujärje üle ei kurdeta.

Enamik Eesti kodanikest on oma eluga rahul ning hindab oma pere finantsseisu pigem heaks, selgus täna avalikustatud Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri suvisest uuringust. Kui Eestis on oma pere majandusliku olukorraga rahul üle 70 protsendi kodanikest, siis euroliidus on see näitaja 65 protsenti.

Rahulolu oma eluga ei seostu aga otseselt inimeste üldiste hinnangutega riigi majandusliku olukorra kohta, mis on viimase kahe aasta jooksul muutunud väga kriitiliseks. Nii hindab Eesti majandusolukorda halvaks 79 protsenti eestlastest.

Kui seni torkasid eestlased Euroopa Liidu teiste riikide seas silma sellega, et hindasid oma riigijuhtide tegevust kõrgelt, siis viimase aasta jooksul on see suhtumine muutnud. Mullu kevadel oli valitsuse tegevusega rahul ligi 60 protsenti vastanutest, siis viimasel ajal on riigijuhtide tegevusega rahulolematute hulk märgatavalt kasvanud ja valitsuse töö kiidab heaks vaid 38 protsenti elanikest.

See näitaja on siiski veel märksa kõrgem kui mujal Euroopa Liidus keskmiselt ja ületab mitmekordselt teiste Balti riikide tulemuse. Näiteks Lätis usaldab valitsust 10 ja Leedus 19 protsenti kodanikest.

Eestlased on üldiselt Euroopa Liidu tuleviku osas kõige optimistlikumad terves ELis, optimistide protsent on Eestis 78 protsenti ja ELis keskmiselt 64. Raporti autori Aivar Voogi hinnangul on suurema optimismi üheks aluseks keskmisest kõrgem usaldus Euroopa Liidu institutsioonide ja nende tegevuse suhtes.

Eurobaromeetri suvine uuring viidi läbi ajavahemikus 12. juunist 6. juulini Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, kolmes kandidaatriigis (Türgis, Horvaatias ja endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias) ning Põhja-Küprosel. Eestis küsitleti 1006 Euroopa Liidu kodanikku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles