Kui enne masu arvas iga teine eestlane, et riigi majanduslik olukord läheb järgmise aasta jooksul aina paremaks, siis nüüd usub sellesse vaid veerand küsitletutest. Just nii palju on oma riigi helgesse käekäiku uskujaid Euroopa Liidus keskmiselt.
Masu tegi optimistlikest eestlastest keskmised eurooplased
13. august 2009, 20:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aasta sügisel olid pooled eestlased veendunud, et Eesti majandus läheb järgmisel aastal aina ülesmäge. Selle näitajaga torkasid eestlased euroliidus silma kui erilised optimistid, sest euroliidus uskus oma riigi majanduse helgesse käekäiku vaid iga viies elanik.
«Nüüd ollakse lähituleviku suhtes sama optimistlikud või pessimistlikud kui Euroopa Liidus tervikuna,» rääkis tänasel Eurobaromeetri raporti tutvustamise üritusel selle uuringu koostaja Aivar Voog.
Tema sõnul näitab tänavu suvel läbi viidud uuring, et Eesti majanduse heasse käekäiku järgmise aasta jooksul usub vaid veerand eestlastest. Sama suur on usk oma riigi majanduse paranemisse ka teistes euroliidu maades.
Küsimusele, miks olid eestlased eurooplastega võrreldes kolme aasta eest märksa optimistlikumad, vastas Voog, et ilmselt oli paljudes euroliidu maades elujärg toona nii hea, et ei usutud võimalusse, et see saab veel paremaks minna.
«Tavaliselt on nii, et mida vaesem on riik, seda suuremad on lootused,» lisas ta.
Ka hindasid oma riigi majanduslikku olukorda eestlased kolme aasta eest märksa kõrgemalt kui teiste Euroopa riikide elanikud. Eesti majandusliku seisuga oli toona rahul 70 protsenti kodanikest, samal ajal kui Euroopa Liidus oli see näitaja 41.
Majanduskriis muutis aga Eesti inimesed kriitilisemaks ja nüüd peab ligi 80 protsneti eestlasi riigi majanduslikku olukorda halvaks. Vaid iga viies usub, et see on hea. Sama palju on oma riigi majanduse heasse seisu uskujaid ka mujal Euroopas.
Samas pole majanduskriis kõigutanud Eesti inimeste rahulolu oma eluga ja üle 70 protsendi küsitletutest tunnistas, et on oma eluga kas väga rahul või küllalt rahul. Voogi sõnul ei sõltu inimese rahulolu oma eluga mitte niivõrd riigi majandusele antud hinnangust, vaid oma pere toimetulekust.
Nii näiteks ei nurise riigi majandusega rahulolematud eestlased oma pere toimetuleku üle. Kusjuures üle 70 protsendi hindab oma pere finantsseisu heaks, samas kui Euroopas oli samal arvamusel 65 protsenti küsitletutest.
Teistes Balti riikides ollakse aga märksa rahulolematumad. Vaid iga teine lätlane ja leedulane tunnistas, et on oma eluga rahul. Ka hinnatakse oma pere majanduslikku olukorda neis riikides oluliselt kehvemaks kui Eestis.
Enim rahul oma eluga on Euroopa põhjapoolsemate väikeriikide nagu Taani, Rootsi, Soome, aga ka Hollandi ja Luksemburgi elanikud. Kõige rahulolematumad on Bulgaaria, Kreeka, Ungari ja Rumeenia elanikud. Seal on oma eluga rahul alla poole elanikest. Kõige kriitilisemad on oma pere rahandusseisu osas ungarlased (26%) ja bulgaarlased (32%).