Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Aldona Wos ei osalenud kunstimuuseumi uue hoone avamisel, kuna üritusest võttis osa ka väliseestlane Harry Männil.
USA suursaadik boikoteeris Harry Männilit
27. veebruar 2006, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei tahtnud võtta osa üritusest, millel osales ka Harry Männil,» ütles saatkonna pressiataee Eric A. Johnson BNS-ile vastuseks küsimusele, miks suursaadik Wos jättis tulemata Eesti Kunstimuuseumi (EKM) uue hoone Kumu avamisüritusele 17. veebruaril.
Johnsoni sõnul uurisid USA võimud umbes kümne aasta eest seoses Männili viisataotlusega tema tegevust sõja ajal.
«Ameerika Ühendriigid usuvad, et töötades Teise maailmasõja ajal [Eesti] poliitilises politseis, osales ta koos natsidega jälitustegevuses, mis vastavalt Nürnbergi hartale on inimsusevastane kuritegu,» ütles Johnson.
Johnsoni sõnul ei ole selle järelduseni jõudmise põhjused muutunud ning saatkond on oma seisukohta selgitanud ka Eesti ametivõimudele.
«Meie arvamus on, et Harry Männil osales isiklikult jälitustegevuses ning me jagame [riigi pea]prokurör [Norman] Aasa arvamust, et Männilil lasub moraalne vastutus oma tegude eest,» ütles Johnson.
Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk ütles BNS-ile, et Kumu avamisel osales arvukas diplomaatiline korpus. Valk lisas, et temani pole jõudnud ametlikku selgitust selle kohta, miks veel avamispäeva hommikul osalemisest huvitunud USA suursaadik eemale jäi.
Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et suursaadik teavitas ministeeriumi oma mitteosalemisest. Pressiesindaja ei soovinud korrektsusele viidates refereerida suursaadiku telefonikõnet Eesti diplomaatidele.
Ligi viis aastat kestnud ülimahukas uurimine ei tuvastanud kaitsepolitsei ega riigiprokuratuur Venezuelas elaval Eesti ärimehel Harry Männilil süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi leidis tõendamist tema kuulumine 1940. aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel.
Kaitsepolitsei algatas Männili Teise maailmasõja aegse tegevuse uurimiseks kriminaalasja 2001. aasta märtsi lõpus Simon Wiesenthali keskuse direktori Efraim Zurofi avalduse alusel.
Kriminaalmenetlus alustati kriminaalkoodeksi inimsusevastaseid kuritegusid puudutava sätte alusel ning selle eesmärk oli kontrollida Efraim Zurofilt peaministri büroole saadetud kirjas sisalduvaid väiteid.