Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arhiiv

:

USA suursaadik boikoteeris Harry Männilit

Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Aldona Wos ei osalenud kunstimuuseumi uue hoone avamisel, kuna üritusest võttis osa ka väliseestlane Harry Männil.

«Me ei tahtnud võtta osa üritusest, millel osales ka Harry Männil,» ütles saatkonna pressiatašee Eric A. Johnson BNS-ile vastuseks küsimusele, miks suursaadik Wos jättis tulemata Eesti Kunstimuuseumi (EKM) uue hoone Kumu avamisüritusele 17. veebruaril.

Johnsoni sõnul uurisid USA võimud umbes kümne aasta eest seoses Männili viisataotlusega tema tegevust sõja ajal.

«Ameerika Ühendriigid usuvad, et töötades Teise maailmasõja ajal [Eesti] poliitilises politseis, osales ta koos natsidega jälitustegevuses, mis vastavalt Nürnbergi hartale on inimsusevastane kuritegu,» ütles Johnson.

Johnsoni sõnul ei ole selle järelduseni jõudmise põhjused muutunud ning saatkond on oma seisukohta selgitanud ka Eesti ametivõimudele.

«Meie arvamus on, et Harry Männil osales isiklikult jälitustegevuses ning me jagame [riigi pea]prokurör [Norman] Aasa arvamust, et Männilil lasub moraalne vastutus oma tegude eest,» ütles Johnson.

Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk ütles BNS-ile, et Kumu avamisel osales arvukas diplomaatiline korpus. Valk lisas, et temani pole jõudnud ametlikku selgitust selle kohta, miks veel avamispäeva hommikul osalemisest huvitunud USA suursaadik eemale jäi.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et suursaadik teavitas ministeeriumi oma mitteosalemisest. Pressiesindaja ei soovinud korrektsusele viidates refereerida suursaadiku telefonikõnet Eesti diplomaatidele.

Ligi viis aastat kestnud ülimahukas uurimine ei tuvastanud kaitsepolitsei ega riigiprokuratuur Venezuelas elaval Eesti ärimehel Harry Männilil süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi leidis tõendamist tema kuulumine 1940. aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel.

Kaitsepolitsei algatas Männili Teise maailmasõja aegse tegevuse uurimiseks kriminaalasja 2001. aasta märtsi lõpus Simon Wiesenthali keskuse direktori Efraim Zurofi avalduse alusel.

Kriminaalmenetlus alustati kriminaalkoodeksi inimsusevastaseid kuritegusid puudutava sätte alusel ning selle eesmärk oli kontrollida Efraim Zurofilt peaministri büroole saadetud kirjas sisalduvaid väiteid.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
    Telli Postimees endale koju
    Kuuluta Postimehe paberlehes
    Viimased uudised
    Tervis
    Majandus24
    Sport
    TallinnCity
    Naine
    48h populaarsemad teemad
    Maailm
    Tarbija24
    Arvamus
    VIIMASED GALERIID
    Postimees +
    SOOV.EE
    Juhtimine
    Elukeskkond
    Sünnipäevad

    Palju õnne!

    Egon Nuter

    59

    Egon Nuter

    näitleja

    Vello Helk, 91

    ajaloolane

    Kadri Pärtelpoeg (Tarbe), 60

    sisearhitekt

    Mait Riisman, 58

    veepallur

    Ülle Kauksi (Ülle Kahusk), 52

    luuletaja

    Horoskoop
    Tartu Postimees
    60 PLUSS
    Pärnu
    Viljandi
    Rakvere
    Paide
    Valga
    Top lood
    Top kommentaarid
    Arhiiv
    Pilt.postimees.ee viimati lisatud
    Valuutakursid
    USD
    0,779 EUR
    GBP
    1,271 EUR
    LTL
    0,29 EUR
    SEK
    0,109 EUR
    RUB
    0,02 EUR
    =
    Kursid seisuga: 22.09.2014