Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arhiiv

:

USA suursaadik boikoteeris Harry Männilit

Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Aldona Wos ei osalenud kunstimuuseumi uue hoone avamisel, kuna üritusest võttis osa ka väliseestlane Harry Männil.

«Me ei tahtnud võtta osa üritusest, millel osales ka Harry Männil,» ütles saatkonna pressiatašee Eric A. Johnson BNS-ile vastuseks küsimusele, miks suursaadik Wos jättis tulemata Eesti Kunstimuuseumi (EKM) uue hoone Kumu avamisüritusele 17. veebruaril.

Johnsoni sõnul uurisid USA võimud umbes kümne aasta eest seoses Männili viisataotlusega tema tegevust sõja ajal.

«Ameerika Ühendriigid usuvad, et töötades Teise maailmasõja ajal [Eesti] poliitilises politseis, osales ta koos natsidega jälitustegevuses, mis vastavalt Nürnbergi hartale on inimsusevastane kuritegu,» ütles Johnson.

Johnsoni sõnul ei ole selle järelduseni jõudmise põhjused muutunud ning saatkond on oma seisukohta selgitanud ka Eesti ametivõimudele.

«Meie arvamus on, et Harry Männil osales isiklikult jälitustegevuses ning me jagame [riigi pea]prokurör [Norman] Aasa arvamust, et Männilil lasub moraalne vastutus oma tegude eest,» ütles Johnson.

Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk ütles BNS-ile, et Kumu avamisel osales arvukas diplomaatiline korpus. Valk lisas, et temani pole jõudnud ametlikku selgitust selle kohta, miks veel avamispäeva hommikul osalemisest huvitunud USA suursaadik eemale jäi.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et suursaadik teavitas ministeeriumi oma mitteosalemisest. Pressiesindaja ei soovinud korrektsusele viidates refereerida suursaadiku telefonikõnet Eesti diplomaatidele.

Ligi viis aastat kestnud ülimahukas uurimine ei tuvastanud kaitsepolitsei ega riigiprokuratuur Venezuelas elaval Eesti ärimehel Harry Männilil süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi leidis tõendamist tema kuulumine 1940. aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel.

Kaitsepolitsei algatas Männili Teise maailmasõja aegse tegevuse uurimiseks kriminaalasja 2001. aasta märtsi lõpus Simon Wiesenthali keskuse direktori Efraim Zurofi avalduse alusel.

Kriminaalmenetlus alustati kriminaalkoodeksi inimsusevastaseid kuritegusid puudutava sätte alusel ning selle eesmärk oli kontrollida Efraim Zurofilt peaministri büroole saadetud kirjas sisalduvaid väiteid.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
riigikogu valimised said õige hoo sisse
Sponsoreeritud artiklid
ootamatu erakonnavahetus
arvamusplats
POSTIMEES VILJANDIS
reporter.ee videod
mehed võeti riigikogus ette
Gamefriik
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Lehte Hainsalu (Sööt)

76

Lehte Hainsalu (Sööt)

kirjanik

Iivo Nei, 83

maletaja

Mart Helme, 65

diplomaat ja poliitik

Maara Vint, 59

graafik

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,798 EUR
GBP
1,275 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 31.10.2014
Postimehe google+ leht