USA teadlaste sõnul käivitasid kliimamuutuse tuhandeid aastaid tagasi alepõllundusega tegelema hakanud varajased põllumehed.
Varajased põllumehed käivitasid kliimamuutuse?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. august 2009, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate kinnitusel hakkas alepõllunduse tõttu süsinikdioksiidi tase kasvama, kirjutab The Telegraph.
«Varajased kogukonnad olid väiksed, kuid vajaliku toidukoguse tootmiseks tegid nad väga suured maa-alad puudest paljaks. Nende maaharimisviis oli väga kulukas ning samas ka keskkonda kahjustav ning saastav,» selgitasid uurijad.
Virginia ülikooli ja Maryland-Baltimore´i ülikooli teadlaste ühisuuring näitas, et varajased põllumehed puhastasid metsast viis korda nii palju maad, kui neil tegelikult vaja läks.
Uurijate sõnul kasutatakse tänapäeval kuue miljardi inimese toitmiseks 90 protsenti vähem maad, kui seda kulus varajastel põllumeestel oma väikeste kogukondade toitmiseks.
«Neil põllumeestel oli palju metsa, mida maha võtta ja põletada. Selle tõttu ei käitutud kokkuhoidlikult ja keskkonda säästvalt. Selline põllupidamisviis mõjutas kindlasti ka kliimat,» selgitas uuringu juht William Ruddiman.
Ruddiman käis oma varajaste põllumeeste ja kliimamuutuse teooria välja juba viis aastat tagasi.
Ta väitis, et inimtegevuse tagajärjel hakkas süsinikdioksiidi tase kerkima juba 7000 aastat tagasi.
Tema teooria sattus kolleegide kriitika alla. Nende arvates sai kliimamuutus alguse koos tööstusrevolutsiooniga, sest varajased inimkogukonnad olevat olnud liiga väiksed, et oleks saanud midagi globaalset käivitada.
Ruddiman kaitses oma väidet sellega, et varajane põllupidamine oli väga kulukas, kasutades kümme korda rohkem maad ühe inimese jaoks toidu tootmisel, kui seda tehakse tänapäeval.
«Arvatakse, et minevikus kasutati sama palju maad, kui on kasutusel tänapäeval. See ei pea paika. Rahvastiku juurdekasv viimase 150 aasta jooksul on sundinud maad kasutama proportsionaalselt. Meie uuring kinnitas, et varasemal jala kasutati rohkem maad ning selle mõju kliimamuutusele oli praegusest suurem,» lisas uuringu kaasautor Erle Ellis.