Ilves: kandideerimine on mu elu üks raskemaid otsuseid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Hendrik Ilves.
Toomas Hendrik Ilves. Foto: Elmo Riig / Sakala

(Lisatud Kanal 2 telefoniintervjuu Toomas Hendrik Ilvesega)
Eesti presidendiks kandideeriva Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehe Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli otsus kandideerida Eesti presidendiks tema elu üks raskemaid.

Kuula Kanal 2 uudistesaate «Reporter» telefoniintervjuud Toomas Hendrik Ilvesega.

Kas kinnitate kandideerimist Eesti presidendiks?

Jah. Olen oma nõusoleku kandideerimiseks andnud ka SDE-le, aga nemad kinnitavad oma kandidaadid 2. aprillil.

Veel detsembris andsite mõista, et ei kavatse presidendiks kandideerida. Mis tõi kaasa sellise meelemuutuse?

Ma usun, et kõige tähtsamaks muutuseks oli see kõrge toetus, mida rahvas mulle kui võimalikule presidendikandidaadile avaliku arvamuse küsitlustes andis. Viimase aja gallupid näitavad, et olen võimalike presidendikandidaatide seas populaarsuselt teine.

Tegemist ei olnud seejuures kerge otsusega, sest seni arvasin, et saan Eestit kõige paremini teenida siin, Brüsselis töötades.

Mu elus on olnud kolm rasket otsust: esimesel korral siis, kui Lennart Meri palus mul hakata suursaadikuks Ameerika Ühendriikides, teisel korral siis, kui Meri mõned aastad hiljem palus mul hakata välisministriks. Kolmanda raske otsuse tegin nüüd. Raske, kui oled oma elu juba ühtepidi ära planeerinud ja pead seda seejärel järsult muutma. 

Millised teised erakonnad peale SDE ja Reformierakonna on Teiega presidendiks kandideerimise asjus vestelnud?

Seni on minuga rääkinud ainult SDE ja Reformierakond.

Kui suureks Te praegu hindate oma šansse saada valituks augustis riigikogu poolt?

On selge, et ainus viis saada valituks, on saada riigikogus vähemalt 68 häält ja see eeldab parteideülest koostööd. Eks näis, aga seda võib lugeda loodustandvaks, et kaks erakonda, üks koalitsioonist ja teine opositsioonist, on minu suhtes ühele meelele jõudnud.

Millised võivad olla šansid juhul, kui riigikogu ei suuda presidenti valida ja valimised kanduvad üle valimiskogusse?

Seda ei oska ma küll praegu öelda. Kohalikes omavalitsustes valitsevate jõujoonte arvutamine on nii keeruline, et selleks oleks ilmselt vaja spetsiaalset arvutiprogrammi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles