Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Väljas on kui võti lähiajaloo juurde

Ta saab täna 75, aga kahjuks ei ole kirjutanud mälestusteraamatut. Veel jõuaks. Hiidlase Vaino Väljase mälestused aitaksid mõista Eesti lähiajaloo tähtsaid, aga seni napilt avatud lehekülgi.

«Kes pole nooruses kommunist olnud, on paljust ilma jäänud; kes keskeas selle üle järele ei mõtle, on mõtlemises seisma jäänud; kes vana mehena veel kommunist on, pole millestki aru saanud,» meeldib suursaadik Vaino Väljasele korrata Ladina-Ameerikas kuuldud ütlemist.

Ajaloolaseharidusega Väljas, kes vahetas 1988. aasta laulva revolutsiooni suvel välja Eesti NSV esimese mehe kohal venemeelse Karl Vaino, räägib parema meelega endast kui NSV Liidu suursaadikust Venezuelas ja Nicaraguas, mitte aga sellest, mis täpselt toimus Eestis 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses.

«Võidul on palju isasid, aga kaotus jääb vaeslapseks,» põikles ta kuue aasta eest Lahemaa maakodus kirjeldamast üksikisiku rolli lähiajaloos. «Mina pole nende hulgas, kes oma isadust tõestama hakkaks.»

Professor Rein Veidemannile seostub Väljas 16. novembriga 1988, kui ta EKP Keskkomitee esimese sekretärina – kes pidanuks hoolitsema NSV Liidu ja selle kompartei ühtsuse eest – õhutas ülemnõukogu vastu võtma suveräänsusdeklaratsiooni.

Otsustav samm

«See oli vaieldamatult Väljase tähetund. Kasutades režiimi raamistikku, aitas ta teha esimese otsustava sammu teel iseseisvuse poole,» hindab Veidemann.

Kolm aastat tagasi kordas riigikogu tollane esimees Ene Ergma usutluses Maalehele Vaino Väljase sõnu, et Euroopa peaks meilt õppima seda, kuidas tulla suurest riigist ära, ilma et jääks verine jälg.

Eesti NSV aegne kompartei ideoloogiasekretär ja hilisem valitsusjuht Indrek Toome oli üks neist, kes tegi Väljase kojutoomiseks Moskvas lobitööd.

«Kui Karl Vaino saatis Väljase 1979. aastal Eestist ära, siis tol hetkel tundus, et Väljasele tehti kurja. Tagantjärele on aga selge: see oli talle kasulik, sest andis võimaluse vaadata Eesti asjadele avarama pilguga,» räägib Toome, kelle sõnul kehastas Väljas laulva revolutsiooni ajal Karl Vaino eitamist.

«Alguses ju Eesti iseseisvumise taastamisest ei räägitud, aga oli tunne, et saame vabamaks, ning Väljas oli üks selle tunde kandjatest,» lisab Toome. «Nii on ta kahtlemata käinud oma elus läbi pika, keerulise ja vastuolulise tee ning jõudnud oma 75. sünnipäevani lõppkokkuvõttes igati väärikate tegudega.»

Mälestusi ei kirjuta

Väljast, kellel täna on sünnipäev, tunnustab ka Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand. «Ta kuulub nende väga väheste NLKP liikmete hulka, kellest ma inimesena lugu pean,» ütleb Tarand, kes mullu sügisel, kohalike valimiste eel kandis särki kirjaga «Kommarid ahju!».

Kuue aasta eest kinnitas Väljas, et andis endale Hannibali vande – mälestused jäävad temal kirjutamata. Kahju.

Vaino Väljas (75)

Ametid ja autasud:

• 1979–1988 NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas

• 1988–1990 EKP Keskkomitee esimene sekretär

• Riigivapi III klassi ja Valgetähe II klassi teenetemärgid


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Reet Aus

40

Reet Aus

moekunstnik

Enn Kose, 75

näitleja

Raivo Peäske, 67

flötist

Riina Pikani, 54

pianist

Indrek Sei, 42

ujuja

Ando Tagamets, 35

korvpallur

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja habemik galeriist
Valuutakursid
USD
0,744 EUR
GBP
1,264 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,021 EUR
=
Kursid seisuga: 25.07.2014