Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jurist: Reformierakonna juhatuse õiguste realiseerimine on raskendatud

«Ainsana on õigus Reformierakonda esindada Andrus Ansipil.»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Tanel Melk & Partners Law Firm juhtivpartner Tanel Melk märkis, et kui Reformierakonna uut juhatust pole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud, on partei juhatuse liikmete õiguste realiseerimine ehk erakonna nimel ja esindajana tegutsemine tugevalt raskendatud.

Melgi sõnul algavad juhatuse liikme volitused tema valimisega juhatusse. «Selles osas on Reformierakonna väited õiged, et mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris olev kanne ei ole õigustloov, vaid deklaratiivne,» ütles ta.

Probleem on tema sõnul aga selles, et kolmandad isikud lähtuvad üldjuhul ainult registris avalikustatud kandest. «Näiteks olukorras, kus juhatusse valitud, kuid registrisse kandmata isik soovib teha mõne tehingu, siis üldjuhul pole see võimalik, kuna tehingu vastaspool arvab registrikandele tuginedes, et isikul puudub esindusõigus - ta pole juhatuse liige. Seega põhimõtteliselt algavad juhatuse liikme volitused tema õiguspärase valimisega juhatuse liikmeks, kuid juhatuse liikme õiguste realiseerimine on tugevalt raskendatud olukorras, kus registrist tema kuulumine juhatusse ei nähtu,» selgitas Melk Postimehele.

Reformierakonna esindusõigus üksnes esimehel

Reformierakonna põhikiri näeb ette, et erakonda võib kõikides õigustoimingutes esindada kas erakonna esimees Andrus Ansip üksinda või teised juhatuse liikmed ühiselt. Melgi sõnul tähendab see, et praeguses olukorras on partei esindamise õigus vaid esimehel.

«Endised juhatuse liikmed, kes nähtuvad ka registrist, saaksid põhimõtteliselt Reformierakonda esindada, aga registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena üksnes juhul, kui kolmas isik ei tea või ei pea teadma, et kanne ei ole õige. Käesoleval juhul peaks meedias avaldatud info põhjal olema kõigile teada, et registrikanne pole õige. Seega vanad juhatuse liikmed ei saa ka ühiselt Reformierakonda esindada,» rääkis ta.

Uued juhatuse liikmed ei saa oma esindusõigust kasutada tema sõnul aga eelkõige seetõttu, et nende esindusõigus ei nähtu registrist ja meedias avaldatud põhjal pole üldsegi kindel, et üldkoosoleku otsus on kehtiv.

«Kokkuvõttes on ainsana õigus Reformierakonda esindada Reformierakonna esimehel ehk Andrus Ansipil. Teiste Reformierakonna väidetavate juhatuse liikmetega tehingute tegemist ma kindlasti ei soovita, kuna nende isikute esindusõigus on väga problemaatiline,» ütles Melk.

Elektrooniline sisehääletus küsimärgi all

Ta rõhutas, et juhatuse liikme volitused algavad ainult siis, kui ta on üldkoosolekul valitud juhatusse kehtivate õigusnormidega kooskõlas. Näiteks on otsus tema sõnul tühine, kui üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub MTÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. «Kui aga üldkoosoleku otsus on tühine, siis isiku juhatuse liikmeks valimise otsus ei kehti ja isik ei ole erakonna juhatuse liige,» ütles Melk.

Kuna kasutatud pole turvalist ID-kaardiga tuvastamist, siis võib tegemist olla argumendiga, millele tuginedes loeb kohus Reformierakonna kasutatava hääletamise korra õigusvastaseks.

Reformierakonna puhul on küsimusi tekitanud elektroonilise sisehääletuse korraldamine juhatuse valimistel. Näiteks partei kaebuse eelmisel nädalal rahuldamata jätnud Harju maakohtu kohtunik on leidnud, et MTÜdes ei tohiks elektroonilisi hääletamisprotseduure kasutada.

Melk kinnitas, et Reformierakonna kasutatava hääletamise korra kasutamist ei näe ette MTÜde ega ka erakonnaseadus. «Samas ei ole välistatud, et kohus peab sellist korda siiski lubatuks. See selgub aga alles kohtuvaidluse käigus ehk kuni kohtuotsuse jõustumiseni on mõlemad variandid võimalikud,» täpsustas ta.

Esmapilgul näib tema hinnangul väga problemaatiline elektroonilisel hääletamisel osalevate erakonna liikmete tuvastamine. «Kuna kasutatud pole turvalist ID-kaardiga tuvastamist, siis võib tegemist olla argumendiga, millele tuginedes loeb kohus Reformierakonna poolt kasutatava hääletamise korra õigusvastaseks,» ütles ta. «Sellisel juhul pole aga üldkoosolekul kehtivaid otsuseid, sealhulgas juhatuse liikmete valimise otsuseid vastu võetud.»

Vaidlus juhatuse registreerimise üle

Reformierakonna vaidlus kolme kuu eest valitud juhatuse registreerimise üle sai alguse juuli esimestel päevadel, kui partei esitas Harju maakohtu registriosakonnale kandeavalduse. Nädal aega hiljem selgus, et vastavat kannet MTÜde ja sihtasutuste registrisse siiski ei tehta.

Partei selgituse kohaselt andis kohtunikuabi eitava vastuse, viidates puudustele üldkogu protokollis: nimelt olid juhatuse valimise hääletamistulemused paigutatud lisamaterjalina protokolli lõppu, samas kui tavaliselt on vastavad andmed dokumendi põhiosas eraldi päevakorrapunkti all.

11. juulil esitas partei otsuse peale määruskaebuse, mille kohus jättis eelmisel reedel rahuldamata. Väidetavalt nõustus kohtunik, et hääletamistulemusi võib tõesti esitada protokolli lisas, kuid avaldas samal ajal arvamust, et mittetulundusühingutes ei tohiks elektroonilist valimisprotseduuri kasutada.

Harju maakohtu pressiesindaja sõnul edastati asja materjalid ringkonnakohtule.

Reformierakonna üldkogu valis 25. mail toimunud üldkogul juhatusse erakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi kõrval tagasi rahandusminister Jürgen Ligi, välisminister Urmas Paeti, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, kultuuriminister Rein Langi, justiitsminister Hanno Pevkuri, sotsiaalminister Taavi Rõivase, riigikogu liikmed Kalev Lillo, Laine Randjärve, Valdo Randpere ja Jaanus Tamkivi ning Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Uute liikmetena pääsesid juhatusse riigikogu liige Kaja Kallas, peaministri büroo toonane juht Kairi Uustulnd ja eurosaadik Kristiina Ojuland, kes heideti parteist hääletuspettusega seostatuna küll juba 5. juunil välja. Vanasse juhatusse kuulusid nende asemel riigikogu liikmed Arto Aas, Urmas Klaas ja Tõnis Kõiv.

Üldkogule järgnes sisehääletuspettuse skandaal

Vahetult pärast Reformierakonna üldkogu puhkes parteis hääletuspettuse skandaal, kui selgus, et Lääne-Virumaal on mitme liikme teadmata nende eest juhatuse valimistel elektrooniliselt hääletatud. Kokku tuvastas partei sisevalimispettuste uurimiseks loodud töörühm 39 pettusejuhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas.

Juuni alguses heitis Reformierakonna juhatus maine kahjustamise pärast parteist välja aastaid Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juhtinud Ojulandi, kes aukohtu hinnangul organiseeris petuskeemi Lääne-Virumaal. Sisevalimistel häältega manipuleerimise üles tunnistanud Lääne-Viru arendusjuht Taimi Samblik astus parteist välja omal soovil vahetult enne juhatuse kogunemist.

Pettustega seostati ka Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi, kuid tema väljaheitmist ei pidanud aukohus vajalikuks. Juuni keskel teatas ta, et on otsustanud erakonnast siiski lahkuda. Lisaks astusid parteist pettuste tõttu välja Võrumaa ja Viljandimaa arendusjuht, kes olid häältega manipuleerimise üles tunnistanud.

Tagasi üles