Üleeilsed Afganistani presidendi- ja kohalikud valimised võisid lääneriikide arvates olla küll samm demokraatia poole, kuid vähene osalus ja vastastikused süüdistused häälte võltsimises võivad vaatlejate arvates õõnestada uue valitsuse võimu ning vallandada uusi pingeid.
Pärast valimisjaoskondade sulgemist hingati kergendatult – kolmandad valimised pärast Talibani kukutamist 2001. aastal möödusid suhteliselt rahulikult, mässuliste rünnakuid oli vähem kui kardeti. 135 vägivallaaktis hukkus 26 inimest: üheksa tsiviilisikut, üheksa politseinikku ja kaheksa sõdurit.
Eile kuulutasid nii ametisolev president Hamid Karzai kui ka endine välisminister Abdullah Abdullah end valimiste võitjaks. Ametlikud tulemused selguvad aga järgmisel nädalal.
Talibani võitlejate ähvardused – näiteks lubati hääletanute sõrmed maha raiuda (valimas käinuid tunneb ära nende tindiga kokku määritud näppude järgi) – võivad seletada, miks valimisosalus riigi ohtlikus lõunaosas paiguti vaid kümne protsendini ulatus, ütles analüütik Haroun Mir.
Valimiskomisjoni teatel võttis valimistest osa 40–50 protsenti afgaanidest. Võrdluseks – viie aasta eest käis presidenti valimas 70 protsenti ning aasta hiljem parlamenti valimas 50 protsenti rahvast. Aktiivsuse kukkumine alla 40 protsendi seaks Miri hinnangul küsimärgi alla nii valitsuse legitiimsuse kui ka Afganistani sammud demokraatia suunas.
«Kui osalus on vähem kui 40 protsenti, olid valimised läbikukkumine, sest eesmärk oli järgmise valitsuse ja presidendi legitiimsust suurendada,» ütles ta. «Alla 40 protsendiga seda ei saavuta.»
Miri sõnul keskendus Taliban rünnakute elluviimisel riigi lõunaosas elavatele puštudele, et seal keskvõimu huve õõnestada: «Kujutage ette, kui järgmine president valitakse ametisse peamiselt põhjas elavate inimeste poolt ja puštude huve uus valitsus ei esinda? Taliban kasutab selle enda huvides ära.»
Ebastabiilsust suurendavad vaatlejate arvates ka vastaskandidaatide väited, et Karzai ostis endale hääli ning tegi kokkuleppeid mässulistega. Analüütik Mariam Abu Zahab ütles, et tänavu oli rohkem pettusi kui 2004. aastal. Mõned jaoskonnad teatasid tema sõnul 100-protsendisest toetusest Karzaile.