Kaitsevägi lasi eile metalli purustusmasinast läbi mitu tuhat peamiselt vene päritolu töökorras püstolit, sest kui need on hävitatud, saavad ka Eesti sõjaväelased üle minna NATO liitlasvägede käsirelvadele.
Kaitsevägi lasi tuhanded relvad läbi metalliveski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taasiseseisvunud Eesti kaitseväes pole nii suurt kogust relvi korraga hävitatud. Purustusmasinasse saadeti 6000 relva 4500 TT-püstolit (millest paljudest ei olnud kunagi ühtegi lasku kunagi tehtud), 1000 makarovit ning 500 kolti.
Kui TT ja makarov on pärit endise Nõukogude Liidu relvatööstusest, siis kolt on valmistatud Ameerika Ühendriikides. Paljud purustatud Vene relvad olid konfiskeeritud kurjategijatelt, neid hoiti alles kaitseväe reservi tarvis.
Hävitamine nägi välja nii, et relvi täis konteiner kallati Kuusakoski metallitöötlemise tehases metalli purustamiseks ette nähtud veskisse ning konveierilindi teisest otsast pudenesid juba välja metallitükid, mis lähevad vanarauaks.
Elukutseliste sõjaväelaste jaoks oli see kurb vaatepilt, kuidas hävitati täiesti töökorras relvad. «Süda tilgub verd,» ütles püstolite hävitamise eest vastutanud kaitseväe pearelvur Vaido Halliküla.
Kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna vanemstaabiohvitseri kt leitnant Andres Sang lisas samas optimistlikumalt, et vanade relvade hävitamise hinnaks on uued ja paremad relvad.
Üks põhjus, miks 6000 relva hävitada tuli, on rahvusvaheline nõue piirata tavarelvastust, mis peaks vähendama riski, et relvad satuvad mustale turule.
Sang ütles, et vanade relvade hävitamine oli kirjas ka lepingus, mille Eesti sõlmis uute käsirelvade ostuks Saksamaa relvatehasega Heckler & Koch. «Tänu sellele saame uued püstolid kätte palju soodsamalt,» märkis ta.
Küsimusele, kui palju see relvatehing maksma läheb ning kui palju uusi relvi ostetakse, jättis Sang vastamata, viidates riiklikule saladusele. Ta avalikustas vaid, et tegemist on täiesti uute relvadega ning need jõuavad Eestisse veel selle aasta jooksul.
Uute relvade puhul on kaitsejõudude peastaabi teatel aga kõige olulisem see, et need vastavad NATO standarditele ehk Eesti kaitsevägi saab kasutada sama laskemoonaga relvi kui liitlased.