Soolise võrdõiguslikkuse voliniku hinnangul maksis kaitseministeerium naisametnikule sama tööd tegevate meeskolleegidega võrreldes väiksemat palka. Ministeerium õigustas oma käitumist sellega, et aastaid riigiametis töötanud naine sai staaži eest lisatasu ja see kergitas ta sissetuleku kolleegide omast kõrgemaks.
Veidi enam kui aasta tagasi pöördus soolise võrdõiguslikkuse voliniku Margit Sarve poole kaitseministeeriumi naisnõunik, kelle kinnitusel on tal pikemast tööstaažist ja suuremast töökogemusest hoolimata meesnõunikest väiksem ametipalk. Kolmest selles büroos töötavast nõunikust oli naisel ainsana kõrgharidus, samas kui tema meeskolleegidel oli keskharidus.
Kuigi põhipalk oli kõigil kolmel nõunikul sama, diferentseeriti alates 2008. aastast kõigi kolme nõuniku põhipalka erinevalt, mistõttu kujunes ka nende ametipalk erinevaks. Sellest ajast alates oli naisametniku ametipalk meeskolleegide omast madalam.
Ministeerium rõhutas oma vastuses soolise võrdõiguslikkuse volinikule, et kuna üle 10 aasta riigiametnikuna töötanud naisele maksti vastavalt avaliku teenistuse seadusele lisatasu, siis oli naise kogu sissetulek suurem kui ta kolleegide oma. Just selle lisatasu tõttu tõstetigi naisel palka vähem kui ta meeskolleegidel.
Kaitseministeeriumi kinnitusel pole tegu ainsa juhtumiga, kus avaliku teenistuse seaduse poolt ettenähtud lisatasude tõttu saavad ametnikud kolleegidest vähem palka. Näiteks maksab ministeerium meeskolleegidega võrreldes vähem palka naisametnikule, kes saab kraaditasu (lisatasu, mida makstakse riigiasutuses magistri-või doktorikraadi omanikule - toim).
Ka alandas ministeerium viimase aasta jooksul voliniku poole pöördunud naisnõuniku ühe meeskolleegi palka, kuna ta hakkas saama staažitasu.
Soolise võrdõiguslikkuse voliniku hinnangul ei leidu kaitseministeeriumi palgajuhendis näitajat, mis õigustaks ühele meesnõunikule naiskolleegist kõrgema palgavahemiku määramist.
«Niisiis on avaldajat kui naisterahvast hoolimata tema kõrgemast kvalifikatsioonist halvemini koheldud võrreldes võrdväärset tööd tegeva meeskolleegiga ning seega on palgavahemiku taseme määramisel samuti aset leidnud sooline diskrimineerimine,» leidis soolise võrdõiguslikkuse volinik.
Ministeerium: palga määras naisterahvas
Sarv nimetas asjakohatuks ministeeriumi väidet, et diskrimineerimist ei saanud toimida, kuna kaebuse esitanud nõuniku ülemus ja ka palga määrajad on naised.
«Kui ühest soost isik on seatud halvemasse olukorda võrreldes samalaadses situatsioonis oleva teisest soost isikuga, ei oma tähtsust, mis soost oli otsustaja, kelle tõttu selline situatsioon on tekkinud,» kinnitab volinik.
Madal palk mõjutab lisatasusid
Oma arvamuses rõhutab volinik, et riigiametnikel on ametipalgaga seotud mitmed lisatasud. Näiteks arvestatakse ametipalka lisatasu maksmisel teenistusaastate eest, puhkusetoetuse maksmisel, hüvituse maksmisel teenistusest vabastamisel jne.
«Nii on/oleks nt avaldaja puhkusetoetus madalam kui meesnõunikel. /.../ Mitmetel teenistusest vabastamise juhtudel saadav hüvitus oleks avaldaja puhul proportsionaalselt väiksem kolleegide omast,» tõi volinik näiteid. Naiskolleegi madalam palk mõjutaks asendamise korral ka meesnõunike sissetulekut, kuna mehed saaksid naisnõuniku asendamise eest väiksemat lisatasu.
Ministeerium eitab teadlikku diskrimineerimist
Kaitseministeeriumist kinnitati, et nad on võrdõiguslikkuse voliniku otsusega tutvunud, kuid otsuseid palgasüsteemi muutmiseks lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse nõuniku arvamusest pole jõutud veel teha.
«Analüüsime voliniku toodud seisukohti ning kaalume abinõusid võimaliku diskrimineerimisohu vältimiseks, näiteks asjakohase ministeeriumi-sisese ametnike esindaja/soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni sisseseadmist, vältimaks võimalikku soolist diskrimineerimist,» seisab ministeeriumi vastuses Postimees.ee'le.
Ministeerium rõhutab oma vastuses, et oma parimat arusaamist mööda pole nad teadlikult töö tasustamisel rikkunud meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet.
Kaitseministeeriumi selgituse kohaselt põhineb asutuse palgasüsteem ametikohtade hindamisel ja keegi ei saa seoses pikema tööstaažiga väiksemat kogupalka ning nn staažitasu on üks kogupalga elementidest.