Eesti, see Tuulemaa, on tõeline luulemaa, ütleb Doris Kareva saatesõnas noore poeedi Tarah Xaintorxare luulekogule «Another Secret» (Elmatar 2005).
Tarah Xaintorxare järjekordne saladus
Eestis sündinud ja Pariisis üles kasvanud Tarah Xaintorxare on üks väheseid väliseesti luule järjepidevuse hoidjaid. Tema kaks aastat tagasi Pariisis ilmunud debüütkogu «Oeuvre Inamissible» (Arcam 2004) leidis estofiilidest huviliste seas tunnustavat vastuvõttu. Seejuures nimetati autor 21. sajandi luuletajaks.
Lisaks luulele on «Chalvini koolkonnale» oponeeriv Xaintorxare näidanud end kui tõsine tõlkija nelja aasta eest ilmus Montreuil-sous-Boiss tema Ristikivi «Inimese teekonna» prantsuskeelne tõlge (La Guillotine 2002).
Järjekordne saladus
Xaintorxare luulekogud kubisevad epigrammidest, ees- ja tänusõnadest. Teiste seas ka autori enese võtmed ja motod. Näiteks kogumikus «Another Secret»: «tikkudest tuletorn / tuletornist tikk // ikka eluteel» (lk 5). Xaintorxare heidab oma lugeja vastuolude ristteele. Olgu selle põhjuseks siis vabavärss, luuletuste uuriv iseloom või autori põhimõtteline minimalism, kuid «Another secret» näib tekitavat rohkem küsimusi kui pakkuvat vastuseid. Ühtlasi on täheldatav teatud modernistlik joon autori taotlus originaalsusele.
Teiseks tõstatub küsimus metakeelest. Milliste luuleteaduse vahenditega peaksime tema teoseid uurima? Seisavad ju Xaintorxare värssidega kõrvu nii anekdoot, vanasõna kui aforism. Ons tema luule üleüldse käsitletav väljaspool esseistikat?
Ja kolmandaks Eesti. Kui Xaintorxare debüütkogus vähimadki vihjed Eestile või eestlusele puuduvad, siis oma esimeses maakeelses raamatus on ta Eestile pühendatud terve vahemängu «ein Zwischenspiel ESTONICA (teisest vaatevinklist)» (lk 4978).
llmsesti on see läbi ja lõhki rahvuslik peatükk üks pateetilisemaid ning kirglikumaid terves kogumikus.
Otsides vähegi ammendavamaid selgitusi ja sügavamat kirjeldust Pariisis sirgunud eestlasest poeedi Tarah Xaintorxare loomingule, võime ühe võimalusena näha luulet luulest. Soome-ugri uurivaid, imestavaid ja iroonilisi teateid indogermaani luuleilmaga põkkumisest. Nimetatud teadetele lisab värvi püüe avastada/kirjutada löövalt.
Kibedus või maailmavalu
Originaalsusega sammu astuv maailmavalu ei ole aga niivõrd soomeugrilik masendus kui artistidele omane kibedus.
Milline on artisti ja luuletaja vahekord tärkavas 21. sajandi luules? Xaintorxare valemi järgi tähendab mälu- ja luuleruumi lõpp köietantsu algust: «siin lõppeb mu mälu / nüüd algab mu köietants / tähelepanu» (lk132). Kena, kuid kuhu kinnitub köis?
Raamat
Oeuvre Inamissible
Èditions Arcam
2004, 77 lk
Another Secret
Elmatar 2005
141 lk