58 protsenti vastanutest oli veendunud, et Teine maailmasõda puhkes 1941. aastal, veel viis protsenti nimetasid kõiksugu muid variante, kaheksa protsenti tunnistas, et nad ei tea küsimusele õiget vastust ning seitse protsenti polnud endas kindel.

VTsIOMi teatel oskasid küsimusele paremini vastata inimesed vanuses 35-44, sest selles vanuserühmas teadis õiget vastust 27 protsenti. Teistest teadlikumad olid kõrgema haridusega Loode-Venemaa ja Kaug-Ida elanikud. Nõrgemad näitajad olid üle 60 aasta vanustel ja vähem haritud venemaalastel.

Sotsioloogid pärisid küsitluses osalenutelt ka sõja puhkemise asjaolude kohta. Kõige rohkem vastanuid (47 protsenti) leidis, et sõja põhjustas natsionaalsotsialistliku Saksamaa soov saada revanš Esimese maailmasõja alanduste eest. 30 protsenti arvas, et sõja tõi kaasa rahvusvaheline imperialism, mille eesmärk oli kolooniate ümberjagamine ja uute turgude hõivamine.

18 protsenti vastanutest süüdistas sõja puhkemises lääneriike, kes ei soovinud moodustada NSV Liiduga ühist rinnet võitluseks fašismiga. 17 protsenti süüdistas ilmasõja puhkemises ülemaailmset majanduskriisi. 13 protsenti leidis, et sõjani viis 1939. aastal sõlmitud niinimetatud Molotov-Ribbentropi pakt, millega NSV Liit ja Natsi-Saksamaa panid paika oma huvisfääride piirid Ida-Euroopas.

Seitse protsenti leidis, et sõja põhjustas kommunistliku impeeriumi püüdlus allutada uusi territooriume, kasutades selle eesmärgi saavutamiseks kommunistlikku liikumist. Kuus protsenti oli veendunud, et sõja vallandumises oli süüdi Poola, mille juhtkond ei teinud Saksamaale nõutud järeleandmisi.

Küsitluse käigus küsitleti 1600 inimest üle kogu riigi.