Simm mäletab riigireetmise detaile valikuliselt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigivastaste süütegude eest karistuste karmistamise eelnõu ajendiks oli Herman Simmi uurimine.
Riigivastaste süütegude eest karistuste karmistamise eelnõu ajendiks oli Herman Simmi uurimine. Foto: Peeter Langovits

Riigireetur Herman Simmi tabamise aastapäevaks valmima pidanud dokumentaalfilmi esilinastus lükkub filmimaterjali rohkuse tõttu mõni nädal edasi, kirjutab Risto Berendson ajalehes Postimees.

«Meie probleemid on ainult positiivsed - meil on liiga palju head materjali,» ütles üks filmi tegijaist, ajakirjanik Mihkel Kärmas. «Nüüd peamegi jõudma otsusele, kui pikk see film olema saab.»

Esialgu plaanitud 50 minuti pikkune dokumentaalfilm oleks Kärmase sõnul parim variant, kui arvestada filmi levitamisvõimalusi mujal maailmas.

Kuna kasutuskõlblikku filmimaterjali on piltlikult öeldes kogunenud kuue dokumentaali jagu, ongi arutlusel variant teha Simmist kaks filmiversiooni.

Eraldi teose saaks juba ainuüksi filmi peategelase tundidepikkustest intervjuudest. Filmitegijad olid sunnitud Simmi usutlema mitu korda, sest kuigi mees mäletab oma elus detailselt isegi aastakümnetetaguseid seiku, kippus tema mälu riigireetmist puudutava perioodi kohta olema valikuline.

«See on teema, kus osa inimesi ei taha oma lugu rääkides olla siirad, kaasa arvatud meie loo peategelane,» ütles Kärmas. «Seetõttu tuli neid inimesi ristküsitleda, rääkida nendega, siis teistega, kontrollida nende väiteid dokumentaalselt ja vajadusel minna tagasi ning inimestega uuesti rääkida.»

Peale Simmi räägib valmimisjärgus filmis veel mitu luurespetsialisti nii Eestist kui ka väljastpoolt. Filmitegijad lubavad, et teosest selgub nii mõnigi avalikkusele uus ja huvitav fakt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles