Täna saab Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis oma esimese aabitsa seitsmeaastane Elisabet Landsberg. Tüdruk oli päev enne tähtsat päeva varmalt valmis kirjeldama koolimineku tunnet ning seda, kas ta ennast nüüd ka suurena tunneb.
Värske kooliplika lasteaia lõunauinakutest puudust ei tunne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sa tundud nii rahulik, et koolimineku närvi sul vist ei olegi?
Ma lihtsalt ootan väga kooliminemist. («Väike kooliärevus meil siiski on,» kommenteeris kõrvalt Elisabeti ema Maire Landsberg.)
Ja millal sulle kooliärevus sisse tuli?
Eile (pühapäeval – toim) ja siis, kui lasteaia lõpp oli, ja siis veel enne seda ka.
Nii et sa tõesti ootad kooliminekut. Kooli saamiseks oli sul vaja ka mõned katsed teha. Mis sa seal tegema pidid?
Pidin lihtsalt värvima ning kirjutama.
Arvutama pidid ka?
Jah.
Mida sa siis kirjutama ja värvima pidid?
Pilte ja ... mida ma kirjutama pidin, seda ma ei mäleta. Aga kirjutada ma juba oskan. (Ja Elisabet kirjutas selle tõestuseks paberile oma nime.)
Ja arvutada oskad ka? Kui liita viiele viis, siis ...
... on vastus kümme. (Naeratab rahulolevalt.)
Aga kas koolikatsetel sellist küsimust ka küsiti, et kes on Eesti president?
Seda õpetati meile juba lasteaias. Üks kikilipsuga onu...
(«Aga kas sa tema nime ka mäletad?» küsis Elisabeti ema kõrvalt, mille peale tüdruk pead vangutas.)
Mis sulle lasteaia viimasest aastast kõige paremini meelde jäi?
Lõpupidu. See oli Glehni lossis. Seal sai väga palju ringi tormata ja isegi kummitust nägime.
Kummitust? Milline see kummitus välja nägi?
Kapuutsiga ja valges riietuses.
Kas mõni su sõber lasteaiast ka samasse kooli tuleb?
Ei tule, aga nii ongi toredam, sest siis saan koolist rohkem uusi sõpru.
Kas sa tahaksid pinginaabriks pigem poissi või tüdrukut?
Tüdrukut, sest siis saab rohkem jutustada.
Ja istuda sooviksid kohe esimesse või pigem tagumisse pinki?
Tagumisse.
Miks?
Lihtsalt tahan.
Kas sa unes ka kooliminekut näed?
Ei näe. Ma tavaliselt ei näe unes midagi. Olen hea magaja.
Mis sa oma noorematele sõpradele ütleksid, milline koolimineku tunne on?
See on ärev tunne.
Mis on suurim erinevus kooli ja lasteaia vahel, mis sa arvad?
Koolis ei saa mängida.
Kas lõunauinakutest hakkad koolis puudust tundma?
Ei hakka (naerab), ma ei tahtnud lasteaias üldse magada.
Aga mis tundi sa kõige enam ootad?
Matemaatikat, sest mulle meeldib arvutada.
Kooliasjad on sul kõik juba olemas?
On jah, ostsime need ammu-ammu. Päeviku ja aabitsa saan homme (täna – toim).
On sul nüüd suure inimese tunne ka, kui kooli lähed?
Jah, on küll. Räägin suurte inimestega juttu ka.
Mida siis suured inimesed sinu käest enne kooliminekut kõige rohkem on küsinud?
Et millisesse kooli ma lähen ja siis seda ka, et kui vana ma olen.
Kuidas sa hommikul nüüd vara üles ärkad pärast pikka suvepuhkust?
Mul on äratuskell, aga ükskord tõusin kell seitse ilma äratuskellata.
Mida vanemad sõbrad sulle räägivad, mis sind koolis ees ootab?
Et kool on tüütu, kui peab arvutama. Ja kurnav ka. Aga ma usun, et seal on tore.
Ja kelleks sa tulevikus saada tahad?
Printsessiks ma enam saada ei taha, nii et hambaarstiks. Mulle lihtsalt meeldivad ilusad hambad. (Ja Elisabet tõi nähtavale oma esimesse klassi mineva lapse naeratuse.)
Üldhariduskoolid
Kooli tüüp Koolide arv
algkool 79
põhikool 260
keskkool või gümnaasium 227
täiskasvanute gümnaasium 16
KOKKU 582
--------------------------------------------------
Arvamus
Ene Tannberg
Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor:
Õpilaste arvu vähenemine ei ole uudis kellelegi, kes on huvitunud vastavast statistikast. Tõsi, 1. klasse tuleb lähiaastatel avada rohkem, kuid gümnasistide arv väheneb lähemal viiel aastal ligi kolmandiku. Kindlasti toob see kaasa muutusi koolivõrgus, eeskätt gümnaasiumide arvus.
Olen ise pärast ülikooli kümme aastat olnud õpetaja pisikeses maakeskkoolis. Sellistes koolides töötavad üldjuhul väga head õpetajad, kes tulemuse nimel peavad sageli rohkem vaeva nägema kui suure linnakooli kolleegid.
Üha rohkem lapsevanemaid eelistab väikesele kodukohakoolile suuremaid gümnaasiume. Ja maakeskkoolidesse jäävad need, kes ei saa minna õppima kaugemasse kooli kas majanduslikel põhjustel või ei ole nad õppimiseks piisavalt motiveeritud. Koolivõrgu korrastamine peab toimuma koos kutsekoolide arendamise ja mõtestatud regionaalpoliitikaga.
Suurtes ja väikestes koolides on täiesti erinevad olukorrad. Suures koolis on õpilastel rohkem valiku- ja suhtlemisvõimalusi. Seega peaksid gümnaasiumid olema pigem suuremad. Põhikool aga peab olema võimalikult kodulähedane.
Ei usu väidet, et põhikooli lõpetanutel on raskem konkureerida gümnaasiumisse noortega, kes on lõpetanud põhikooli gümnaasiumiastmega koolis. Miina Härma gümnaasiumis on olnud palju pisikestest maapõhikoolidest tulnud õppureid, kes on lõpetanud gümnaasiumi suurepäraste tulemustega.
Õpilaste arvu vähenemine mõjutab ka Miina Härma gümnaasiumi. Meie kooli on senini olnud rohkem tahtjaid, kui oleme vastu võtta saanud. Usun, et kohtade täitmisega saame hakkama ka edaspidi. Iseasi, kui motiveeritud on need noored, keda vastu võtame.
Mis puutub bürokraatiasse õpetajatöös, siis selles töös oleva paberimajanduse hulk on ilmselt kooliti erinev. On asju (näiteks töökavad), mida tuleb teha. Samas näiteks mitmeid aruandeid on ilmselt mõttekam täita veebipõhiselt. On programme, mis teevad ka kokkuvõtted küsitluse tulemustest. Pabereid olgu pigem vähem kui rohkem.