«Vabariigi kodanikud»: koolide pingerida peab oskama tõlgendada

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suurima kooli, Tartu Kivilinna gümnaasiumi esimese klassi juntsud.
Eesti suurima kooli, Tartu Kivilinna gümnaasiumi esimese klassi juntsud. Foto: Margus Ansu

ETV hooaja esimeses saates «Vabariigi kodanikud» osalenud haridusspetsialistid rõhutasid üksmeelselt, et koolide pingeridu tuleb osata tõlgedada.


Akadeemia Nord värske rektor Rein Müllerson nentis, et see, et Eestis haridusprobleemidest nii palju räägitakse, ei tähenda veel, et meil oleks olukord selles vallas hullem kui mujal maailmas.

Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse endine direktor Andres Adamson tõdes, et on hea, et Eestis puudub üksmeel hariduspoliitilistes küsimustes. Ta toonitas, et koolide pingerida on tegelikult eksamitulemuste, mitte koolide endi pingerida. Ning pingerea tõlgendamine nõuab taustatundmist.

Adamson sõnas, et mingil määral õppimiskeskkonda koolis see edetabel siiski näitab.

Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinberg rõhutas, et lapsevanemate jaoks oleks tarvis ka turvalisuse ja terve koolikeskkonna pingerida.

Müllerson rääkis, et Inglismaal on koolidesse vastuvõtt siiski elukohaprintsiibi järgi ning Eestiski peaksid tema hinnangul 1. klassi võetama lapsed siiski elukoha-printsiibi alusel. Ta nentis, et Inglismaal on samas praktika selline, et pered kolivad paremate koolide lähedusse, rikkamad vanemad panevad aga oma lapsed erakoolidesse.

Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus rõhutas samuti pingeridade tõlgendamise oskust. Ta tõi näiteid, kus mitte ainult Tallinna ja Tartu tagamaad linnade eliitkoolidesse tühjaks jooksevad, vaid et sama toimub näiteks ka Viljandi ümbruses, mis tähendab, et linna koolidesse mittepääsenud linnalapsed peavad hakkama käima koolis maakonnas.

Kleinberg tõi ühe Eesti üldhariduse probleemina välja suure põhikoolist väljalangevuse, mille põhjus on sageli selles, et õpetajatel puudub oskus õpetada erivajadustega ja eripäradega lapsi.

Adamson rõhutas, et üldhariduse keskmine tase on Eestis kõrge, tagaots pole väga maas, kuid probleemiks on tippude vähesus ning samuti väljalangevus.

Müllerson tõi suurima probleemina kõrghariduses välja vähese rahvusvahelise koostöö ning samuti selle, et riigisiseselt pole kõrgharidus võrgustunud, Eesti-siseselt pole koostööd, vaid rivaliteet.

Koolihariduse probleemide esimeste lahendustena pakkus Adamson välja tundide pikkuse diferentseerimise, kooliaasta jaotuse muutmise, mis vähendaks õpetajate ja õpilaste koolistressi.

Kleinberg toonitas, et klassid ei tohi üleliia suured olla, koolides peaksid olema võrdsed võimalused ning õpetajatel peaks kõigi õpilaste jaoks piisavalt aega jätkuma.

Ruus demokratiseeriks Eesti koolid, Müllerson avaldas lootust, et Eesti koolid ei muutuks Inglise koolide sarnaseks ses mõttes, et osa on nagu ülikoolid ning teine osa nagu lasteaiad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles