Endla «Pisuhänd» naelapead ei taba (6)
16.05.2008 00:01
Pille-Riin Purje, teatrikriitik
Endla saalis istudes sosistas mu ees istuv naine mehele Sanderi ja
Laura dialoogi ajal: «Mäletad, need olid Jüri Krjukov ja Elle Kull!»
Mees kinnitas: «Kõik tuleb meelde…» |
| |
|
 |
Legendaarsed tegelased Tiit Piibeleht (Tambet Seling) ja Ludvig Sander (Priit Loog).
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
|
|
|
|
Tõepoolest, Eduard Vilde «Pisuhänna» lavastamine nõuab jõulist ja veenvat oma nägemust. Mitte et Endrik Kerge oleks «Pisuhänna» patenteerinud, aga tema telelavastus (1981) ning DVD-le jõudnud «Eesti Telefilm» (1982) ju ei unune. Särav elamus on ootuste lati kõrgele tõstnud.
Endla publiku naerureaktsioonid andsid aimu, et Vilde komöödia ei aegu. Pigem vastupidi: edukultusliku Vestmanite vahmiili ja boheemlasest Piibelehe maailmade põrkumine võiks just tänapäeval puudutavalt mõjuda. Sven Heibergi lavastus aga ebaleb, nii sisus kui vormis.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | värska
Selle "enesele selgeks tegemise" kohta ütleks paar sõna.
On suur hulk kunsti, milles vastuvõtjale e...
liisa
ei saa nõustuda eelnevate kommenteerijatega.kirj avigu esineb nende tekstis.ka klassikat peab lavasta...
|
|
On vaimukaid ideevälgatusi ja (nimme?) lamedaid misanstseene, kentsakat ja kohati motiveerimatut groteski, hõredust rütmides ja näitlemises. Stiilitust süvendab hooletu keelekasutus.
Sõnad muutuvas ajas
Huvitavalt jäi kõrva Vilde praeguseks tavatu sõnapruuk: kui Ludvig Sander lauda istub, siis ta ka kirjutab midagi… Samas kohmas Sander nüüdse parasiitsõna: seda peaks koduse peoga nagu mäletama!
Ometi ei minda ka seda rada, et Sanderi tekstiandmine totaalselt lodevaks muuta. Näitlejad puterdasid tekstiga märkimisväärselt palju, nagu oleks tükk alles proovisaali staadiumis. Lustakalt oskas apsudest välja laveerida Tambet Seling Tiit Piibelehena – too terake aapoilvesliku väljanägemisega öökull mõjus muheda rollina, kellest annab isiksust timmida küll. Paraku ei suutnud tõtlikus finaalis taibata, kas see Piibeleht kohaneski endamüümise reeglitega või jäi hingelt ikkagi luuletajaks.
Priit Loog kehastab Sanderit lõdva, ilma lastetoata edu-eedina, kes kaanib konjakit pudelisuult (kurja ämma nähes?!) ja kakerdab kingades diivanipolstril.
Uudseim nipp lavastuses ongi see, kuis Sander end kohe algul pildituks joob ja ristilöödud superstaari etendab. Tüüp ju tabav, ent miks niisugune Ludvig ise romaani kirjutada ponnistas, miks ta kohe mõnd suvalist sulemehikest ära ei ostnud? Piret Laurimaa ootuspäraselt kaunis ja kuulsusejanune Matilde selle vastu vaevalt oleks.
Kaili Viidas kujutab Laurat mahekohtlase varjundiga sädistava linnuna ja küllap nad Piibelehega paras paar on. Küsitavaks jääb Carmen Mikiveri osalahendus, mis mõjus näitlejale pealesunnituna.
Mamma Vestmani pidev karjumine eksponeerib teda saamatu ärinaisena, kel iga algaja suudaks naha üle kõrvade tõmmata. Jääbki põhjendamata, miks Vestman on naissoost.
Ei ole ikka see
Lavapilt mõjub nagu salongikomöödiate stampruum mullu ja muistegi. Parim leid on tühjad raamaturiiulid, mis täidetakse «Pisuhänna» kilepakendis eksemplaridega.
Kellele on adresseeritud Sven Heibergi lavastus? Koolinoortele, kes raamatuid lugeda ei viitsi? Kavalehe infantiilsus näikse pakkuvat just sellist koodi. Iroonia ajaliku pealiskaudsuse suhtes?
Igatseks sekka intelligentsemaid finesse, mis ka täiskasvanut kõnetavad. Teravusest, terasusest, selgusest jäi puudu kogu «Pisuhänna» esietendusel. Lavastus mõjus kui Ludvig Sanderi käsikiri.
Lavale heideti patsahkam mõtteta ja sidemeta lauseid, kuhu Tiit Piibeleht kiiruga paar andekat vinjetti leheküljeservadele kritseldas. Enne aga, kui jõuti «Pisuhända» Piibelehe vääriliseks viimistleda, oligi tolksti! käes Matilde ultimaatumi tähtaeg.
Esietendus
Eduard Vilde «Pisuhänd»
Lavastaja Sven Heiberg
Kunstnik Andrus Jõhvik
Osades Priit Loog, Tambet Seling, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Kaili Viidas
Esietendus 10. mail Endla teatris
|
|
|
|
|
MAI 2008
