Siseministeerium kavatseb veel sel kuul välja tulla plaaniga, mille elluviimisel ei saaks riigile maksmata trahvi näol või mingil muul põhjusel võlgu olev inimene enam riigi või omavalitsuse käest erinevaid lubasid.
Siseministeerium laiendab trahvivõlglaste pitsitamiskava
10. september 2009, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui siseminister Marko Pomerants saatis augustis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ettepaneku liiklusseaduse muutmiseks, et trahvivõlgnikud ei saaks enne võla kustutamist juhiluba või sõidukit registreerida, siis praeguseks on siseministeeriumis küpsemas juba mitu korda mastaapsem plaan, mis jätaks võlgnikud kõikvõimalike riigi ja omavalitsuste poolt väljastatavate lubadeta.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ütles, et ministeerium kavatseb oma ettepanekutega välja tulla veel septembrikuu jooksul ning võlglastele oleks takistatud lisaks juhilubade saamisele ka näiteks ehitusloa, relvaloa, jahiloa ja raieloa saamine ning detailplaneeringu algatamine.
«Kui inimesel on raha planeeringu algatamiseks ja seal majandamiseks, siis ma ei usu, et tal ei ole raha riigi ees oleva kohustuse täitmiseks,» lausus ta. «Näiteks võib olla olukord, kus inimene ei maksa ära riigi ees olevaid kohustusi, väites, et ta on varatu, aga samal ajal osaleb näiteks mingi maatüki enampakkumisel ja ostab selle, siis täna ei ole võimalust tal keelduda sellest.»
Koorti sõnul on ideeks laiendada majandus- ja kommunikatsiooniministrile saadetud ettepanekut juhiloa kohta ka teistesse valdkondadesse ning ta tunnistas, et ideed on üles kerkinud arutelust, kuidas panna riigi ees võlgu olevaid inimesi oma kohustusi täitma.
«Eelkõige tekiks surve nendele kodanikele, kes pole õiguskuulekad ning oma rikkumist ei taha tunnistada,» lausus Koort. «Neil võib isegi olla raha olemas, kuid nad põhimõtteliselt ei maksa.»
Koort ütles, et riigipoolne piiramine ei pea tulenema pelgalt trahvidest, vaid ka näiteks kohtu poolt määratud rahalise karistuse mittemaksmise või ka maksu- ja tolliameti määratud nõude mittetasumise eest. Ta lisas, et erinevate lubade saamise piirang ei hakkaks kehtima mitte kohe, vaid siis, kui inimene pole mõistliku aja jooksul oma võlga tasunud.
Koorti sõnul ei arva ministeerium, et võlgnikke oleks massiliselt. «Enamik inimesi käitub korralikult ja maksab oma kohustused ära, kuid on mingi ports inimesi, kes tahavad riigi teenust tarbida, kuid ise ei taha midagi ühisesse katlasse juurde anda,» märkis ta.
«Üks Virumaa proua sõitis näiteks ringi Volvo Jeepiga, samal ajal oli tal maksmata trahve 20 000 krooni eest,» lausus Koort. «Miks peaks ta saama autot registreerida või planeeringut algatada?»
Trahvivõlglastele kõivõimalike lubade väljaandmise ja riigi teenuse piiramise elluviimiseks tuleb Koorti sõnul muuta seadusi, mistõttu jõuab kogu temaatika lõpuks välja riigikokku. Ta lisas, et just parlament peab ära määrama ka piiri, milliste teenuste mitteosutamisega võlgnikke pitsitada.
«Kusagil jookseb piir, näiteks ID-kaardi saamise õigus peab igal juhul inimesel olema,» tõdes ta.
Peaminister Andrus Ansip märkis augusti lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil, et trahvidena on riigieelarvesse jäänud laekumata 1,2 miljardit krooni. «Roolijoodikutelt on raha küsitud, aga riigieelarvesse pole see laekunud,» lausus ta. «Me ei tegele sellega.»
«Ja selle taustal rääkida pensionide alandamisest või vanemahüvitise kärpimisest on minu meelest kohatu ja täiesti vastuvõetamatu minu jaoks,» sõnas Ansip.
Ministeeriumide esindajad on trahvivõlglaste pitsitamiseks pidanud juba mõnda aega ühiseid nõupidamisi.