Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli leiab, et siseministeeriumi kava piirata trahvivõlglaste riigipoolset teenindamist on liialt karm ning raskel ajal peaks riik rohkem hoolivust üles näitama.
Rüütli: trahvivõlglaste õiguste piiramine on tagajärgedega tegelemine
10. september 2009, 18:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valitsusel tuleks tegeleda tagajärgede likvideerimise asemel põhjuste ennetamise ja lahendamisega. Tekib küsimus, mis on valitsuse järgmine meeleheitlik samm – kas peatavad raskustesse sattunud inimese kodakondsuse,» küsis Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli.
Rüütli arvates tuleb rikkujatelt trahvid loomulikult kätte saada, kuid see ei tohi toimuda inimese põhiõiguste arvelt.
«Relva-, jahi- ehk ka juhiloa peatamine on pigem meeleheitlik tegevus kui riigi tugevus. Riigiasutus peab suutma kiiresti tuvastada trahvi mittemaksmise põhjuse ning inimese tahtliku hoidumise korral näiteks vara arestima,» on Rüütli seisukoht.
«Samas tuleb arvestada, et töötu või võlgades inimese puhul pole võimalik midagi sisse nõuda. Raskel ajal peab riik näitama enam hoolivust, mitte ülemõistuse karm olema.»