Tänavu on märgatavalt kasvanud pressinõukogule esitatud kaebuste arv ning nüüd kurdetakse peamiselt eksitavate pealkirjade ja faktivigade üle.
Lugejad on hakanud usinalt ajakirjanduse peale kaebama
11. september 2009, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta kaheksa kuuga sai pressinõukogu 39 kaebust, samal ajal kui terve eelmise aasta jooksul laekus 45 avaldust, teatas pressinõukogu.
Pressinõukogu esimehe Merit Kopli sõnul on põhilised rikkumised moonutatud, ebatäpse ja eksitava info avaldamine ning see, et konflikti kõik pooled ei ole artiklis sõna saanud.
«Kui varasematel aastatel on olnud suurem osa rikkumisi ühe poole seisukohtade avaldamine konfliktse materjali puhul, siis sel aastal on ülekaalus ebatäpse ja moonutatud info avaldamine,» ütles Kopli. Ta selgitas, et ebatäpne või moonutatud info on näiteks kas eksitavad pealkirjad või faktivead.
Tänavustest kaebustest on pressinõukogu tagasi lükanud või on kaebajad tagasi võtnud 14 kaebust. Eelkokkuleppeid nõukogu abiga on sõlmitud kolm ning praegu on töös kümme kaebust.
Kaebused lükatakse tagasi, kui artikkel, mille peale kaevatakse, ei käi kaebaja kohta. Aga ka juhul, kui artikli ilmumisest on möödas rohkem kui kolm kuud, tegu ei ole ajakirjanduseetika küsimusega (näiteks on kaebus autoriõiguse kohta) või on esitatud kaebus väljaande peale, mis ei ole pressinõukoguga liitunud ning mis antud kaebust koos nõukoguga lahendada ei soovi.
Kaebused on tagasi võetud siis, kui kaebaja on jäänud rahule sellega, et leht on avaldanud vastulause või vabanduse.
Pressinõukogu on teinud tänavu 15 otsust, neist seitse õigeksmõistvat ja kaheksa taunivat.
Alates kevadest võtab pressinõukogu kaebusi vastu ka organisatsioonidelt nende tegutsemisvaldkonna piires. Nõukogu statuudi muudatus annab võimaluse pöörduda kaebusega pressinõukogu poole organisatsioonidel niisuguste materjalide avaldamise korral, mis on otseselt seotud nende tegevusvaldkonnaga.
Sellisel juhul on nõukogul õigus otsustada, kas kaebus võetakse menetlusse. Vastavalt kodukorrale peavad organisatsioonid otseselt nende tegevusvaldkonnaga seotud kaebuste puhul esitama ka kirjaliku nõusoleku inimestelt, kelle huvide kaitseks kaebus esitatakse. Ilma osaliste nõusolekuta pressinõukogu kaebust menetlusse ei võta.
Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele ka Delfi, Rahvusringhääling ja Kanal 2.