Vaatamata murelikule ajale majanduses on ligi pool Eesti elanikkonnast (47 protsenti) viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikuna mõnes tegevuses, ehkki vaid vähesed teadvustavad seda endale.
Pooled Eesti elanikud teevad vabatahtlikku tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse tellitud uuringust selgus ka, et peamiselt pakutakse inimestele abi - seda teeb 50 protsenti vabatahtlikest ning osaletakse heakorra- või päästetöödel (43 protsenti).
Vabatahtlikuna panustamine pakub inimestele uuringu kohaselt siirast rõõmu ja rahulolu oma tegemistest ning samuti võimalust suhelda ja veeta meeldivalt aega teiste inimestega.
Need, kes vabatahtlikke tegevusi ei tee, põhjendasid seda enamasti ajapuudusega (46 protsenti mitteosalenutest).
Vabatahtliku tegevusena käsitleti uuringus oma aja, energia või oskuste pakkumist vabast tahtest ja rahalist tasu saamata peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks, kuid ka teiste heaks tehtavaid tegevusi. Oma pereliikmete abistamist ning rahalisi või esemelisi annetusi vabatahtlikuks tegevuseks ei loeta.
Vabatahtlikuna tegutsemist peetakse vajalikuks nii inimese kui ka ühiskonna üldise arengu jaoks ning see on üldiselt hea mainega - seda leiavad nii vabatahtlikus tegevuses osalenud kui ka mitteosalenud inimesed.
Võiks enam väärtustada
Samuti leiab enamik vastajatest, et vabatahtlik tegevus on üha kasvav trend, kuid sellele võiks senisest enam tähelepanu pöörata, näiteks võiks seda väärtustada nii tööandjad, avaliku arvamuse liidrid kui ka riik.
«On selge, et vabatahtliku tegevuse potentsiaal Eesti ühiskonnas on suur, ent veel oskuslikult rakendamata,» leidis Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd.
«Vabatahtlike kaasajatel tuleb arvestada, et igal vabatahtlikul on omad eesmärgid või ajendid, mis neid tegutsema innustavad,» lisas Mänd. «Vabatahtlike kaasamine eeldab tervikpilti vabatahtliku ja vabatahtlike kaasava organisatsiooni suhtest ja organisatsiooni hoolivat suhtumist.»
Uuringu raames küsitleti üle Eesti kokku 601 inimest, see valmis TNS Emori, Poliitikauuringute keskuse Praxis ning kodanikuühiskonna konsultandi Kristina Männi koostöös.