Suhtekorraldaja Ivo Rull väitis, et reformierakondlase Meelis Atoneni esitatud skeem Siim Kallase tagasikutsumise kohta, et hakata «Eesti elu ja Reformierakonda uueks looma», oli tegelikult mõeldud vaid tema eurovoliniku ametis jätkamise survestamiseks.
Välispoliitika instituudi juht Andres Kasekamp leidis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eestis volinikukandidaadi määramise ümber toimunud nn. «poliitiline lehmakauplemine» polnud midagi eripärast, vaid täiesti tavaline euroopalik protsess ning et Eestis toimus see ehk avalikumaltki kui nii mitmeski Euroopa riigis.
Rull tõdes, et personaalia põhjustab alati kirgi ning toimunus on oma süü ka Kallase eelmise lähetamise ümber keerelnul, viidates tõigale, et Siim Kallase määramisel eurovolinikuks lepiti viie aasta eest ka kokku Reformierakonna ja Res Publica ühinemises, mis aga esimese soovimatuse tõttu ära jäi.
Kasekambi sõnul soovis Isamaa ja Res Publica Liit Kallase kandidatuuriga nõustumise eest ilmselt midagi vastu saada või siis lihtsalt sundida Reformierakonda endaga rohkem arvestama.
Eesti seniste Euroopasse läinud poliitikute saavutustest rääkides rõhutas Ivo Rull Tunne Kelami algatatud resolutsiooni natsismi ja kommunismi kui totalitaarsete režiimide võrdsest hukkamõistust.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar meenutas, et president Toomas Hendrik Ilves algatas eurosaadikuna omal ajal Läänemere strateegia, mis on praeguseks saanud euroliidus formaalse raami ja on kujunenud arvestatavaks poliitikaks.
Küsimusele, kas Eesti oleks võinud Euroopasse volinikuks saata ka nn. «noore vihase mehe», vastates leidis Klaar, et sel juhul, kui komisjoni presidendi ette lauale oleks pandud sisuliselt tundmatu inimese olematu CVga paber, oleks ta selle isiku ilmselt isiklikest kaalutlustest lähtudes vangerdanud mõnele väheolulisemale volinikukohale.