Kui esmaspäeval ütles Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) oma jah-sõna Siim Kallase uuesti eurovolinikuks nimetamisel, siis pakkus neile muuseas huvi ka see, kuidas ta kavatseb edaspidi käituda Eesti sisepoliitikas, kirjutab Tuuli Koch ajalehes Postimees.
Kallase roll Eesti sisepoliitilises võitluses ei olnud kindlasti IRLi peamine mure, kuid samas pidasid nad vajalikuks arutelu, kas tema ülesastumine erinevate valimiste kontekstis Reformierakonna reklaamnäona on tulevikus sobilik.
IRLi loogika on lihtne: ühelt poolt mõistavad nad, et Kallas on hiigeltoetuselt allapoole langenud Reformierakonna jaoks väärikas trump, kuid samas on mees ka ise andnud põhjust temast kui sisepoliitilisest figuurist mitte rääkida.
Nimelt kui eurovoliniku kirglik valimisprotsess avalikkuse ette jõudis, rõhus IRL korduvalt sellele, et Kallasest pole seni Euroopa Komisjonis Eestile suurt kasu olnud. Ta vastas, et komisjoni töös ei saagi olla keegi ühe või teise riigi teenistuses, sest komisjoni roll on siluda erinevate euroriikide seisukohti ja otsida ühist keelt, ning andis nii mõista, et volinikutöö ei saagi kuidagi olla otseselt seotud ja seostatav päritoluriigiga.
Viimati asus Kallas Reformierakonna auesimehena omasid toetama europarlamendi valimistel, mil ta soovitas saata Euroopasse tõeliselt Euroopa tasemel tegijad. Kallas upitas oma maine ja voliniku staatusega Kristiina Ojulandi ja teisi Reformierakonna kandideerijaid.
Kallas selgitas IRLi liikmetele, et selline tegevus pole keelatud ja enne europarlamendi valimistesse oma panuse andmist arutas ta selle läbi ka komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga.
Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul on valimiskampaanias osalemine volinikule lubatud, kuid sellest peab teavitama oma otsest ülemust ehk Barrosot ning andma ka selgelt märku, kui kandideeritakse riigi presidendiks või peaministriks.