2012. aasta valik Venemaal – kas Putin või Medvedev?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatlejate hinnangul pole 44-aastane Dmitri Medvedev siiani suutnud Putini varjust välja hüpata.
Vaatlejate hinnangul pole 44-aastane Dmitri Medvedev siiani suutnud Putini varjust välja hüpata. Foto: ITAR-TASS/ScanPix

Nii Vene president Dmitri Medvedev kui ka peaminister Vladimir Putin teatasid, et ei välista kandideerimist 2012. aasta presidendivalimistel.


«Mõne aja eest ei kavatsenud ma ka presidendiks kandideerida, kuid saatus tahtis just niimoodi ning seepärast ei hakka ma enne midagi oletama ega välista midagi,» ütles Medvedev üleeile kokkusaamisel Valdai diskussioonirühma liikmetega, kuhu kuuluvad nii kodu- kui ka välismaised teadlased ja ajakirjanikud.

Putin, kellel põhiseadus võimaldaks kolme aasta pärast oma kunagisele ametikohale naasta, andis eelmisel reedel samuti Valdai klubiga kohtudes mõista, et võib uuesti riigipeaks kandideerida. Samas ütles ta, et ei hakka Medvedeviga rinda pistma, vaid otsustab temaga koos, mida nad valimiste osas ette võtavad. «Jõuame kokkuleppele, sest oleme sama verd ja samade poliitiliste vaadetega inimesed,» ütles Putin.

Ettevaatlik kriitika

President viskas teisipäeval Putini tsitaadi üle nalja, öeldes, et annab selle tõestuseks vajadusel ka vereproovi, vahendas Wall Street Journal. «Mul on peaminister Putiniga head suhted, räägime küsimustest, anname üksteisele nõu - kuigi mitte nii tihti, kui inimesed arvavad, võib-olla kord nädalas,» lisas Medvedev.

Vaatlejate hinnangul pole 44-aastane riigipea endast kuraditosin aastat vanema eelkäija varjust siiani välja hüpata suutnud. Kuigi ta rõhutab sõnavõttudes pidevalt vajadust tagada vabadus, võidelda korruptsiooni vastu ja uuendada majandust, pole tema algatusi ellu viidud.

Näiteks kärbiti uues eelarves Medvedevi algatust kulutada miljardeid rublasid Venemaa viletsa infrastruktuuri parandamiseks ja investeerida riigi raha majanduse mitmekesistamiseks. Samas ei loobutud suurest pensionitõusust, et tagada eakate kodanike toetus.

Uusim katse silma paista leidis aset eelmisel nädalal, mil Medvedev avaldas võrguväljaandes gazeta.ru artikli «Edasi, Venemaa!», milles andis hävitava hinnangu riigi majanduse ja ühiskonna olukorrale.

Riigipeale ei meeldi näiteks Venemaa loodusvaradest sõltuv primitiivne majandus, ohjeldamatu korruptsioon ja mitmeparteisüsteemi puudumine. Lisaks vihastab teda kaasmaalaste apaatsus ja alkoholism. Medvedev pani artiklis ette, et riigis tuleb demokraatiat arendada ja nii äris kui ka poliitikas pöörata suuremat tähelepanu üksikisikule.

AFP hinnangul sisaldas artikkel kõige agressiivsemat kriitikat, mida mõni Vene riigi juht kunagi oma kodanike kohta öelnud on. Samas möönis Medvedev, et enne järgmisi valimisi tema loetletud probleeme lahendada võimalik pole, küll aga saab alustada reformidega.

Korruptsiooni ohjeldamiseks kulub umbes 15 aastat, arvas ta. Ühtlasi tahab ta veenda ärimehi investeerima oma suuri naftakasumeid kõrgtehnoloogilistesse ettevõtetesse, kuigi möönab, et see osutub keeruliseks.

Analüütikud kahtlevad

Analüütikud on Putini ja Medvedevi Valdai-sõnavõttude osas eriarvamusel. Washingtoni mõttekoja Center for Defense Information Vene-programmi direktori Nikolai Zlobini arvates kuulutas möödunudnädalane artikkel Medvedevi ametiaja esimest päeva. Samas ei saa sellest järeldada, et Medvedev alustas Putini vastu võimuvõitlust.

Vene presidendi võim on pärast seda, kui Putin peaministriks sai, pidevalt vähenenud, märkis Zlobin WSJile, ning sama trend võib jätkuda edaspidigi, mistõttu ei pruugi Putin presidenditooli enam tahtagi. Teisisõnu jätkaks Putin peaministrina riigi juhtimist ja Medvedev kandideeriks taas vähetähtsaks presidendiks.

Erinevalt Zlobinist usub analüütik Julia Latõnina, et Medvedevi karm retoorika on pelgalt vaatemäng. «Nende kahe vahel ei ole erinevusi,» ütles ta AP-le. Medvedevi ülesanne on tema sõnul ellu viia Putini poliitikat niikaua, kuni Putin saab presidendina Kremlisse naasta.

«Putin andis küsimusele 2012. aasta valimiste kohta selge vastuse, tõenäoliselt on [kandidaadiks] ta ise,» ütles AFP-le Olga Krõštanovskaja. «On palju märke, et nii juhtub. Putini mehed on kõikidel võtmekohtadel ja kuigi ta on peaministri ametikohta tugevdanud, pole seda seadusesse raiutud.»

Jevgeni Volk Heritage Foundationist märkis, et Putin on talle omase sarkasmiga tunnistanud, et kandideerib ise kolme aasta pärast. «Ja Medvedev on osutanud, et ta ei asu tema vastu. Mõlemad on näidanud, et nad ei loobu oma võimust ja jätkavad samas tandemis. Kodanikuühiskonna seisukohast on tegemist küüniliste avaldustega,» ütles Volk AFP-le.

Moskva Carnegie keskuse analüütik Lilia Ševtsova ütles AP-le, et Valdai grupi liikmeid julgustati presidendivalimiste teemat käsitlema, kuna nii juhiti tähelepanu kõrvale Venemaa tegelikelt probleemidelt, nagu näiteks kasvav vägivald Põhja-Kaukaasias.

«Miks kogu meedia seda küsimust arutab? See juhib tähelepanu kõrvale. Osalejad võinuks tema käest küsida: «Kus on teie majandusreformid? Miks pole Kaukaasias endiselt rahu?»,» kurtis Ševtsova.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles