Pronkssõdur avati taas rahvale vaatamiseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjuseks, miks Tambovis märgistatakse Eesti kaubad erisiltidega, on Tambovi võimude pahameel seoses Pronkssõduri teisaldamisega.
Põhjuseks, miks Tambovis märgistatakse Eesti kaubad erisiltidega, on Tambovi võimude pahameel seoses Pronkssõduri teisaldamisega. Foto: Raigo Pajula

Tallinnas kaitseväe kalmistul avati kõigile vaatamiseks Tõnismäelt reede varahommikul teisaldatud pronkssõduri monument.

Esialgu pandi kalmistule vaid pronkssõdur ise, sest samba juurde kuulunud paekivimüüri ülesehitamine võib aega võtta kuni kuu aega.

Kohapeal viibinud Postimees Online’i reporteri sõnul oli kaitseväe kalmistul kõik rahulik – surnuaia väravas oli valves küll paar politseinikku, kuid pronkssõdurit olid uudistama tulnud vaid peamiselt ajakirjanikud ja fotograafid.

Nii pronkssõduri ette kui ka tundmatule sõdurile pühendatud mälestustahvli ette oli kaitseministeerium pannud lintideta vanikud, milles olid roosad ja valged tulbid, sinililled, valged roosid, valged preeriakellukesed, lillad sirelid.

Surnuaias oli märgata teisaldamise vastast Dmitri Klenskit, kellel polnud kaasas ühtegi lilleõit. Ta ei osanud veel arvata, kas inimesed hakkavad sõduri juures sarnaselt Tõnismäega käima ning soovitas seda pigem peaminister Andrus Ansipilt küsida.

Pronkssõdurit filmisid mitu Venemaa telekanalit, kellele andis aktiivselt intervjuusid ka kohal viibinud Läti interrinde liige.

Pronkssõdurile tõi paar lilleõit ka vanem naisterahvas, kes ei soovinud kommentaare anda.

Juhuslikult möödunud 36-aastane venelanna Marina, kes oma perekonnanime ei soovinud avaldada, pidas pronkssõduri uut asukohta ilusaks ja igati sobilikuks. Marina kinnitas Postimees Online'i reporterile, et hakkab kindlasti pronkssõduri uues asukohas käima.

Samas märkis ta, et talle ei meeldinud, kuidas pronkssõdur teisaldati ja selle ajastatus. «See oleks tulnud teisaldada kas eelmisel aastal, kui probleemid hakkasid või siis pärast 9. maid,» leidis Marina.

Leidus aga ka neid, kes kahtlesid kuju ehtsuses. Nimelt läks monumendi juurde üks noor naine, kes pistis käe sõduri kiivrisse. Postimees Online'i küsimuse peale, miks ta seda tegi, vastas naine, et kui ta oli väike tüdruk, avastas ta kiivri seest sõrmejälje.

Nüüd tahtis ta veenduda, kas kalmistule paigutatud kuju on ikka ehtne, lisas selget eesti keelt rääkinud naine, kes enda sõnul on ema poolt vene-valgevene päritolu.

Tütarlaps kinnitas, et sõrmejälg oli alles.

«Langenute ümbermatmine ja monumendi avamine oli kõigepealt kavandatud hilisemale ajale. Vägivallapuhangud ei võimaldanud jätta pronkssõdurit 9. mail Tõnismäele ja valitsuse otsusel teisaldati see Filtri teele tagamaks võimaluse inimestele ja organisatsioonidele, kellele pronkssõdur sümboliseerib II Maailmasõja võitu, seda seal väärikalt tähistada,» ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Järgmisel teisipäeval, 8. mail, tähistab maailm II Maailmasõja lõppu ja liitlasriikide võitu Hitleri-Saksamaa juhitud koalitsiooni üle.

8. maiks on kavandatud valitsuse esindaja osalusel lillede asetamine II Maailmasõjas langenutele, sh pronkssõduri jalamile kaitseväe kalmistul. Sinna on oodatud ka II Maailmasõjas koos natsismi ja fašismi vastu võidelnud riikide – Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Venemaa – esindajad.

«Eesti Vabariik, nagu teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid, austab kõigi II Maailmasõja ohvrite ja langenute mälestust ning hindab kõrgelt nende rahvaste panust, kes võitlesid ennastsalgavalt fašismi ja natsismi purustamise nimel agressiivsete totalitaarsete režiimide, sealhulgas natsismi ja fašismi vastu,» ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

«Mõistame samas hukka nende tegevuse, kes panid Eesti Vabariigi territooriumil toime inimsusevastaseid kuritegusid ning korraldasid massirepressioone,» lisas ta.

Säilmete ümbermatmine ning hauatähise algsel kujul avamine (paekivimüüri taustal, mida hakatakse ehitama pärast 9. maid) on kavandatud juunis.

«Meil, kes me Eestis elame, on küll erinev minevik, aga ühine tulevik. Meil on ühine kodumaa, on ühiselt loodud iseseisev riik — on palju seda, mida väärtustada. Eesti areng viimastel aastatel on meid kõiki rõõmustanud. Oleks kurb, kui üks eri gruppide poolt erinevalt tõlgendatav peatükk ajaloost suudaks selle rikkuda. Teeme endast oleneva, et edaspidi paremini tagada kõikide ühiskonnaliikmete aktiivne osavõtt ühiskonnas oluliste otsuste kujundamisel,» ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles