Enamik aprilli lõpu mürglis vahistatutest on varem karistatud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
8. mai 2007 18:30
Grupiviisiline avaliku korra raske rikkumine koos vastuhakuga avalikku korda kaitsvale isikule võib 26.-28. aprilli märatsejad kuni viieks aastaks trellide taha viia. | FOTO: Liis Treimann

26.–28. aprilli sündmustega seoses on praegu alustatud 63 kriminaalasja ligi 300 kahtlustatavaga, kellest 218 on varem karistatud.

Kokku on kahtlustatavad toime pannud 1470 väärtegu või kuritegu, teatas riigiprokuratuur.

Vahi all on praegu 54 inimest, neist 48 on varem kuriteo või väärteo eest karistatud. Ühe vahistatu vabastas prokuratuur eile, sest tema vahi all hoidmine ei olnud enam vajalik.

Vahistatutest on 25 isikut Eesti Vabariigi kodanikud, 24 kodakondsuseta isikud, 4 Vene Föderatsiooni kodanikku ja 1 Leedu kodanik.

26.–28. aprilli sündmustega seoses on kriminaalasjad algatatud peamiselt grupiviisilise avaliku korra raske rikkumise osas, vastuhakuga avalikku korda kaitsvale isikule (karistusseadustik § 263), teatas riigiprokuratuur. Selle kuriteo eest karistatakse seaduse kohaselt rahatrahvi või kuni viieaastase vabaduskaotusega.

Kriminaalasju on alustatud ka võimuesindaja solvamise, massilise korratuse organiseerimise, süüteo toimepanemise massilise korratuse ajal, surnu mälestuse teotamise, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse tunnustel ning internetirünnete osas Eesti ametivõimude serverite vastu. Põhja ringkonnaprokuratuur menetleb tapmise kriminaalasja.

Kahtlustatavaid on karistusregistri andmete järgi varem karistatud näiteks alkoholiseaduse rikkumise eest kokku 326 korral, liiklusalaste väärtegude eest 452 korral, varguste eest 91 korral, röövimiste eest 18 korral, avaliku korra rikkumise eest 100 korral, avaliku korra raske rikkumise eest 11 korral. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust on kahtlustavad rikkunud kokku 45 korda.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL