Naši komissar: küberrünnak Eesti vastu näis ainuõige sammuna

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti servereid tabasid 2007. aasta aprilli lõpus ja mai algul pärast rahutusi massilised küberrünnakud.
Eesti servereid tabasid 2007. aasta aprilli lõpus ja mai algul pärast rahutusi massilised küberrünnakud. Foto: Egert Kamenik

Kremli-meelse liikumise Naši komissar Konstantin Goloskokov, kes enda väitel oli üks Eesti-vastaste küberrünnakute korraldajaist, rääkis ajalehele Vedomosti antud intervjuus, et pronkssõduri teisaldamine enne 9. maid oli neile šokk, mistõttu tundus Eesti karistamine küberrünnakuga ainuõige otsusena.

Goloskokov rääkis, et viibis pronkssõduri demonteerimise ajal aprilli lõpul Tiraspolis - Moldova separaatses Dnestri-äärses vabariigis, kus regulaarselt korraldatakse selliseid aktsioone. «Mõttekaaslasi siin leidus,» lisas ta.

«Kõik olid kindlad, et ponkssõdur jääb oma kohale vähemalt 9. maini,» rääkis Goloskokov.

«Aga kui teatati, et ausammas on teisaldatud, oli see meie jaoks šokk ja me otsustasime selle vastu avalikult protestida. Rünnak Eesti valitsuse internetilehekülgedele tundus kõige adekvaatsema tegutsemisena,» kinnitas ta.

Rünnaku ettevalmistamine võttis aega kaks päeva.

30. aprilli ööl vastu 1. maid asus Goloskokov enda sõnul koos kolme mõttekaaslasega häkkima kaitseministeeriumi kodulehekülge, sest just see ministeerium vastutas kuju teisaldamise eest.

Seejärel rünnati Eesti siseministeeriumi, presidendi ja ka Eesti riigi kodulehekülge www.riik.ee.

Goloskokov on olnud praegu ainus isik, kes on avameelselt rääkinud Eesti-vastastest küberrünnakutest. Rünnakud polnud tema sõnul ju kuritegelikud, sest rünnati ju Dnestri-äärsest vabariigist.

Karistust ta ei karda, sest tema küsimusele võimaliku karistuse kohta olevat kohalikud korrakaitsjad vastanud, et häkkereid nende vabariigi territooriumil ei karistata.

Tegelikul aga Goloskokovile valetati, märgib ajaleht, sest Dnestri-äärses vabariigis on häkkerite vastu rakendatavad samad sanktsioonid nagu Venemaal. Olenevalt teo raskusest võib häkkereid karistada nelja- kuni seitsmeaastase vangistusega.

Teisalt on liikumise komissari vastutusele võtmine raskendatud, sest Eesti ei tunnista Dnestri-äärset vabariiki ja ei saa ka siis vabariigi võime koostööle paluda.

Isegi kui NATO spetsialistid, kes tegelevad Eesti vastaste küberrünnakute uurimisega, jõuavad niidiotsani, mis viib našideni, on ka nemad jõudnud protsessuaalses mõttes ummikusse.

Oma ülestunnistusega pani aga Goloskokov endale tee kinni nii ELi riikidesse kui ka USAsse.

Goloskokov lisas, et ei tea midagi teistest küberrünnakutest. Tema tegutses üksi ja ei andnud oma tegevusest ka Naši juhtkonnale aru. «Mõned kolleegid isegi ütlesid, et olen kasutanud liiga karme meetodeid,» selgitas Goloskokov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles