Justiitsministeeriumis äsja valminud statistika näitab, et esimese astme kohtud lahendasid selle aasta algul kohtuasju jõudsamalt kui möödunud aasta samal ajal ning suutsid aastaga lühendada menetlusaegu umbes poole võrra.
Kohtute töökiirus kasvas poole võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul kajastuvad kohtute töökoormuses väga selgelt praeguse majanduskriisi tagajärjed. «Senisest enam on vaidlusi nii laenu- ja krediidilepingute kui ka mitmesuguste teenuste asjus, samuti esitatakse rohkem taotlusi rahalise karistuse asendamiseks või pikendamiseks,» sõnas ta.
Suurenenud töökoormusest hoolimata suutsid maa- ja halduskohtud menetleda tuhandeid kohtuasju rohkem kui möödunud aasta esimesel poolaastal. «Keskmiselt lahendati umbes 20 protsenti enam kohtuasju kui möödunud aasta esimesel poolel,» ütles Aavik.
Ühtlasi tõdes asekantsler, et esimesi vilju on kandnud ministeeriumi ja kohtute koostöö üle kahe aasta vanustele kohtuasjadele keskendumisel. Kohtumenetluse pikkus on vähenenud aastaga umbes poole võrra.
«Arvestuslik menetlusaeg tsiviilasjades on 208 päeva, möödunud aasta samal perioodil oli vastav arv 401,» tõi Aavik välja. Tänavu lahenduseni jõudnud kriminaalasjadele kulus keskmiselt 448 päeva, eelmise aastal oli see arv 992.
Väärteo- ja halduskohtumenetluse asjades on menetlusajad lühenenud umbes kolmandiku võrra, lisas Aavik.
Samas on Aaviku sõnul vanad asjad kohtusüsteemile endiselt suureks probleemiks, sest menetluste pikkus ei ole veel kaugeltki mõistlik.
Kuna selle aasta esimesel poolel saabus kohtutesse ligi 40 protsenti enam kohtuasju kui möödunud aasta samal perioodil, on kokkuvõttes kasvanud ka lahendamata jäänud asjade arv. «See võib tuua kaasa menetlusaegade pikenemise tulevikus,» hoiatas Aavik.