Parvlaeva Estonia hukkumisega sarnast õnnetust tänapäeval enam korduda ei saaks, arvab 15 aastat tagasi päästeoperatsiooni juhtinud kommodoor Raimo Tiilikainen.
Kommodoor: Estonia hukuga sarnast õnnetust täna korduda ei saaks
28. september 2009, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vöörivisiiri ja autoteki rambi avanemine pole enam võimalik. Reisiparvlaevadel on siiski omad ohud, näiteks võib autotekil puhkeda tulekahju, kuna mitte keegi ei tea, mis raskeveokites tegelikult sees on. Ka terrorism on võimalik,» rääkis ta MTV3 hommikusaates «Huomenta Suomi».
Estoniaga juhtunud õnnestus muudab mehe endiselt tõsiseks. Laev edastas hädakutsungi kell 1.24, Estonia kadus radariekraanilt 1.48.
Tiilikaineni Espoos asuvas kodus helises samal hommikul telefon. «Alguses öeldi telefonis, et reisilaev sattus Utö saare lähistel merehätta ja on juba vajunud kreeni. Mina ütlesin, et hoidke mind sündmustega kursis, olin kodus Espoos. Läksin telefonist eemale ja mõtlesin, et tegemist on reisilaevaga, millele võib olla tuhatkond inimest,» meenutas kommodoor.
«Siis helises telefon uuesti ja ma küsisin, et kas uppus ära. Vastus oli jaatav. Ütlesin, et tulen kohale ja panin telefonitoru ära.»
Päästeoperatsiooni oli juba alustatud. Merel tähendas see laevu ja helikoptereid ning Soome ja Rootsi ametivõime.
«Nendes ilmastikutingimustes ei suudetud laevadega kedagi päästa, seega oli kopter ainus võimalik variant, kuna päästepaatides olnud inimesi sai sinna peale vinnata.»
Tiilikainen ei usu, et laeval oleks suudetud organiseeritult läbi viia päästeoperatsiooni.
«Laevalt edastatud hädakutsung oli nii rutuline, et seal polnud tegemist mitte mingisuguse organiseeritud tegevusega. Kogu see asi juhtus lihtsalt nii kiiresti,» rääkis Tiilikainen.
Küsimusele, kas ta Estonia õnnetust veel ka unes näeb, vastas Raimo Tiilikainen eitavalt.