Unustatud pallaslase maagiline looming Tartu Linnamuuseumis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnamuuseum.
Tartu linnamuuseum. Foto: Ain Protsin

17.augustil kell 16 avatakse Tartu Linnamuuseumis endise «Pallase» kunstikooli õpilase, maalija, graafiku ja assamblaažikunstniku Hilda Kamdroni näitus «Siiski vaba», mis esitleb kunstniku säilinud loomingu paremikku.

Näitus hõlmab valikut Hilda Kamdroni (1900-1972) teostest aastaist 1927-1970. Suuresti graafikuna tuntud Kamdroni teisel isikunäitusel (esimene leidis aset 1984.aastal) on seekord väljas tema harukordsed assamblaažid (kolmemõõtmelised kunstiteosed), maalid ja akvarellid. «Hilda Kamdroni tutvustamine on olnud kavas juba aastaid, võib öelda, et tegemist on Pallase kunstiühingu aasta sündmusega,»  on näituse koostaja ja kunstiühingu «Pallas» esimees Enn Lillemets ettevõtmisega rahul,  «Hilda Kamdron on äraunustatud pallaslastest üks põnevaima loominguga kunstnik ning seejuures ka esimesi assamblaaþiloojaid Eesti kunstis.»



Assamblaažide valmistamiseks kasutas Kamdron sageli puutükke, kive ja klaasikilde, akvarellidel kujutas linna-ja loodusmotiive, millest väärivad erilist tähelepanu Teise maailmasõja aegsed vesivärvimaalid. Hilda Kamdronil oli muuhulgas ka silmapetteni küündiv võime jäljendada nii kirju, ajalehtede väljalõikeid, dokumente, postkaarte, maakaarte kui isegi rahatähti, mistõttu on tema loomingut nimetatud maagiliseks realismiks. Samuti on Kamdron  teinud rohkesti täppisjooniseid arsti- ja loodusteaduslikele töödele ning teatmeteostele.



Tegemist on viienda näitusega, mille korraldab Kunstiühing «Pallas» koostöös Tartu Linnamuuseumiga, teadvustamaks vähetuntud või unustatud, aga väärt kunstipärandit. Eelnevalt on tutvustatud Rudolf Kriisa, Herman Aunapuu, Valve Janovi ja Ann Audova loomingut. Avataval näitusel väljapandud Hilda Kamdroni teosed on pärit Tartu Linnamuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Tartu Ülikoolist ning mitmest Tartu, Tallinna ja Pärnu erakogust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles