Aprillivandaalid saavad leebeid karistusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. august 2007 00:01
Pronksööde märatsejad rahvusraamatukogu lähistel. | FOTO: Liis Treimann

Neli kuud pärast Tallinnas toimunud pronksrahutusi pole peaminister Andrus Ansipi poolt märatsejaile lubatud rangeid karistusi kohtutes seni veel mõistetud.

Pole mõistlik alustada oma noort elu viieaastase vangistusega, kõlas peaministri ähvardavas toonis 27. aprilli hommikul tehtud avaldus, mille eesmärk oli hoida potentsiaalseid märatsejaid tänavatelt kodudes. Neli kuud pärast öeldut pole Ansipi lubatud karmidest karistustest saanud reaalsuseks veel ükski.

Kõige täbaramini käis märatsejatest Vjatšeslav Zjunini käsi, kellele mõisteti juuni lõpus kohtus kesklinna äride rüüstamise eest aasta reaalset vangistust. Sedagi peamiselt seetõttu, et mehel oli varasemast kehtiv kriminaalkaristus ja ta viibis vabaduses tingimisi.

Ülejäänud karistused on seni olnud pigem sümboolsed – eile Harju maakohtus Dmitri Holostovile Nunne tänava

R-Kioski rüüstamise eest mõistetud neljast kuust reaalsest vabadusekaotusest kuni kahe kuuni. Suuremale osale kevadistest vandaalidest on mõistetud ühiskondliku kasuliku töö tunde või maksimaalselt 6000 krooni suuruseid rahalisi karistusi.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Lavly Lepa sõnul ei saa nemad karistuste taotlemisel ja kokkulepete sõlmimisel lähtuda emotsioonidest. «Peame lähtuma seadustest ja konkreetse inimese panusest seadusrikkumises,» ütles Lepp. «Tõendada iga isiku süüd massis sooritatud kuriteos eraldi on tagantjärele väga keeruline.»

Juhtivprokuröri väitel ei saa politseile ette heita, et aprillirahutuste ajal eelistati kuriteotõendite kogumise asemel hoopis avaliku korra tagamist.

«See, et eelistati tagada korda tänavatel, pole mingil juhul koht hilisematele süüdistustele,» ütles Lepp, kelle alluvuses tegeleb tänaseni pronksööde kriminaalasjade menetlemisega iga päev üks ringkonnaprokurör ja kaheksa prokuröri abi.

«Võib julgelt öelda, et nende inimeste igapäevatööst kulub tänaseni 80 protsenti ainult nende sündmustega tegelemistele. Kuid ega nende uurimise all olnud ning oleva 300 inimese ülekuulamine ja menetlustoimingute tegemine ei saagi kiiremini käia,» lisas juhtivprokurör.

Ning kuigi algatatud kriminaalasjadest on tänaseks kohtusse saadetud rohkem kui pooled, ei ennusta prokuratuur pronksööde protsessidele kiiret lõppu. Sest tõsisemad ja keerulisemad juhtumid on endiselt uurimisel. «Kuigi jah, meie eesmärk on selle aasta jooksul enamikus asjades kohtutes otsusteni jõuda,» lubas Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lepp.

Vahekokkuvõte

Pronksrahutuste kriminaalasjad

• Kohtusse saadetud kriminaalasju 32

• Süüdistatavaid 42

• Kohtuotsuse saanud isikuid 23

• Menetluses olevaid kriminaalasju 23

• Kahtlustatavaid umbes 250

• Woodstocki ründamises kahtlustatavaid 11

• Dmitri Ganini ja tema tuttava Olegi peksmises kahtlustatavaid 13

Allikas: Põhja ringkonnaprokuratuur

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL