Neli kuud pärast Tallinnas toimunud pronksrahutusi pole peaminister Andrus Ansipi poolt märatsejaile lubatud rangeid karistusi kohtutes seni veel mõistetud.
Aprillivandaalid saavad leebeid karistusi
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
22. august 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole mõistlik alustada oma noort elu viieaastase vangistusega, kõlas peaministri ähvardavas toonis 27. aprilli hommikul tehtud avaldus, mille eesmärk oli hoida potentsiaalseid märatsejaid tänavatelt kodudes. Neli kuud pärast öeldut pole Ansipi lubatud karmidest karistustest saanud reaalsuseks veel ükski.
Kõige täbaramini käis märatsejatest Vjateslav Zjunini käsi, kellele mõisteti juuni lõpus kohtus kesklinna äride rüüstamise eest aasta reaalset vangistust. Sedagi peamiselt seetõttu, et mehel oli varasemast kehtiv kriminaalkaristus ja ta viibis vabaduses tingimisi.
Ülejäänud karistused on seni olnud pigem sümboolsed eile Harju maakohtus Dmitri Holostovile Nunne tänava
R-Kioski rüüstamise eest mõistetud neljast kuust reaalsest vabadusekaotusest kuni kahe kuuni. Suuremale osale kevadistest vandaalidest on mõistetud ühiskondliku kasuliku töö tunde või maksimaalselt 6000 krooni suuruseid rahalisi karistusi.
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Lavly Lepa sõnul ei saa nemad karistuste taotlemisel ja kokkulepete sõlmimisel lähtuda emotsioonidest. «Peame lähtuma seadustest ja konkreetse inimese panusest seadusrikkumises,» ütles Lepp. «Tõendada iga isiku süüd massis sooritatud kuriteos eraldi on tagantjärele väga keeruline.»
Juhtivprokuröri väitel ei saa politseile ette heita, et aprillirahutuste ajal eelistati kuriteotõendite kogumise asemel hoopis avaliku korra tagamist.
«See, et eelistati tagada korda tänavatel, pole mingil juhul koht hilisematele süüdistustele,» ütles Lepp, kelle alluvuses tegeleb tänaseni pronksööde kriminaalasjade menetlemisega iga päev üks ringkonnaprokurör ja kaheksa prokuröri abi.
«Võib julgelt öelda, et nende inimeste igapäevatööst kulub tänaseni 80 protsenti ainult nende sündmustega tegelemistele. Kuid ega nende uurimise all olnud ning oleva 300 inimese ülekuulamine ja menetlustoimingute tegemine ei saagi kiiremini käia,» lisas juhtivprokurör.
Ning kuigi algatatud kriminaalasjadest on tänaseks kohtusse saadetud rohkem kui pooled, ei ennusta prokuratuur pronksööde protsessidele kiiret lõppu. Sest tõsisemad ja keerulisemad juhtumid on endiselt uurimisel. «Kuigi jah, meie eesmärk on selle aasta jooksul enamikus asjades kohtutes otsusteni jõuda,» lubas Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lepp.
Vahekokkuvõte
Pronksrahutuste kriminaalasjad
Kohtusse saadetud kriminaalasju 32
Süüdistatavaid 42
Kohtuotsuse saanud isikuid 23
Menetluses olevaid kriminaalasju 23
Kahtlustatavaid umbes 250
Woodstocki ründamises kahtlustatavaid 11
Dmitri Ganini ja tema tuttava Olegi peksmises kahtlustatavaid 13
Allikas: Põhja ringkonnaprokuratuur