Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Aprillivandaalid saavad leebeid karistusi

Neli kuud pärast Tallinnas toimunud pronksrahutusi pole peaminister Andrus Ansipi poolt märatsejaile lubatud rangeid karistusi kohtutes seni veel mõistetud.

Pole mõistlik alustada oma noort elu viieaastase vangistusega, kõlas peaministri ähvardavas toonis 27. aprilli hommikul tehtud avaldus, mille eesmärk oli hoida potentsiaalseid märatsejaid tänavatelt kodudes. Neli kuud pärast öeldut pole Ansipi lubatud karmidest karistustest saanud reaalsuseks veel ükski.

Kõige täbaramini käis märatsejatest Vjatšeslav Zjunini käsi, kellele mõisteti juuni lõpus kohtus kesklinna äride rüüstamise eest aasta reaalset vangistust. Sedagi peamiselt seetõttu, et mehel oli varasemast kehtiv kriminaalkaristus ja ta viibis vabaduses tingimisi.

Ülejäänud karistused on seni olnud pigem sümboolsed – eile Harju maakohtus Dmitri Holostovile Nunne tänava

R-Kioski rüüstamise eest mõistetud neljast kuust reaalsest vabadusekaotusest kuni kahe kuuni. Suuremale osale kevadistest vandaalidest on mõistetud ühiskondliku kasuliku töö tunde või maksimaalselt 6000 krooni suuruseid rahalisi karistusi.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Lavly Lepa sõnul ei saa nemad karistuste taotlemisel ja kokkulepete sõlmimisel lähtuda emotsioonidest. «Peame lähtuma seadustest ja konkreetse inimese panusest seadusrikkumises,» ütles Lepp. «Tõendada iga isiku süüd massis sooritatud kuriteos eraldi on tagantjärele väga keeruline.»

Juhtivprokuröri väitel ei saa politseile ette heita, et aprillirahutuste ajal eelistati kuriteotõendite kogumise asemel hoopis avaliku korra tagamist.

«See, et eelistati tagada korda tänavatel, pole mingil juhul koht hilisematele süüdistustele,» ütles Lepp, kelle alluvuses tegeleb tänaseni pronksööde kriminaalasjade menetlemisega iga päev üks ringkonnaprokurör ja kaheksa prokuröri abi.

«Võib julgelt öelda, et nende inimeste igapäevatööst kulub tänaseni 80 protsenti ainult nende sündmustega tegelemistele. Kuid ega nende uurimise all olnud ning oleva 300 inimese ülekuulamine ja menetlustoimingute tegemine ei saagi kiiremini käia,» lisas juhtivprokurör.

Ning kuigi algatatud kriminaalasjadest on tänaseks kohtusse saadetud rohkem kui pooled, ei ennusta prokuratuur pronksööde protsessidele kiiret lõppu. Sest tõsisemad ja keerulisemad juhtumid on endiselt uurimisel. «Kuigi jah, meie eesmärk on selle aasta jooksul enamikus asjades kohtutes otsusteni jõuda,» lubas Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lepp.

Vahekokkuvõte

Pronksrahutuste kriminaalasjad

• Kohtusse saadetud kriminaalasju 32

• Süüdistatavaid 42

• Kohtuotsuse saanud isikuid 23

• Menetluses olevaid kriminaalasju 23

• Kahtlustatavaid umbes 250

• Woodstocki ründamises kahtlustatavaid 11

• Dmitri Ganini ja tema tuttava Olegi peksmises kahtlustatavaid 13

Allikas: Põhja ringkonnaprokuratuur


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
kõigi eraettevõtjate maksud on nüüd avalikud
laevajaht rootsis - kuues päev
Gamefriik
Arvamus
laevajaht rootsis - viies päev
perevägivald kohtus
reporter.ee videod
arvamusplats
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Täna 14:30
Otse: rahandusminister Jürgen Ligi peab riigikogu ees eelarvekõne
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Piret Saluri

71

Piret Saluri

tõlkija ja diplomaat

Tõnis Lehtmets, 77

kirjanik

Tiit Nuudi, 65

majandus- ja sporditegelane

Rein Toomla, 63

politoloog

Märt Vooglaid, 46

ettevõtja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,784 EUR
GBP
1,266 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 21.10.2014
Postimehe google+ leht