Eraisikutele ning firmadele ligi 20 miljoni krooni ulatuses kahju tekitanud pronksöö massirahutustes osalenutelt nõuab riik tagasi vaid ligi 2 miljonit krooni, sest pole selge, millist kahju konkreetsed süüdimõistetud tekitasid.
Riik on pronksöö purustustöös osalenutelt tagasi saanud üle 100 000 krooni
29. september 2009, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimanni sõnul on ministeeriumile praeguse seisuga saadetud 109 jõustunud kohtuotsust või alaealiste kohta käivat kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
Kümnetesse miljonitesse ulatuva kahjuga pronksöö rüüstamisest süüdi mõistetud isikutele on kahjunõudeid esitatud 2 109 802,57 krooni. Rahandusministeeriumi arvele on tänaseks laekunud 117 692 krooni ja viis senti.
«Paljud võlgnikud maksavad oma võlga osade kaupa. Näiteks on mitmed kohtuotsused saadetud täitmiseks kohtutäituritele, mõne isikuga oleme sõlminud ise osalise tasumise kokkulepped,» selgitas Reimann.
Süüdimõistetute tekitatud kahju on umbmäärane
12 isiku vastu, kes vabatahtlikult kahju ei hüvitanud, on esitatud hagid Viru ja Harju maakohtule kokku summas 437 382,86 krooni.
«Kõik hagid on võetud menetlusse, ühe isikuga on sõlmitud kohtulik kokkulepe, 9 isiku osas on hagid rahuldatud ja saadetud kohtutäiturile täitmiseks, kolme hagi pole kohus veel menetlenud,» lisas Reimann.
«Kahjude sissenõudmist raskendab kohtuotsustes süüdi mõistetud isikute tegude umbmäärasus,» selgitas Reimann.
Nii ei ole paljudele süüdimõistetutele võimalik kahjunõuet esitada, sest nad pole kas otsest kahju tekitanud või pole selge, millist konkreetset kahju tekitati.
Lisaks on mitmetes otsustes välja toodud isiku poolt tekitatud kahjude suurus niivõrd väike, et selliseid kahjusid ei ole mõistlik kohtu kaudu sisse nõuda, kui isik ei ole nõus kahju vabatahtlikult hüvitama.
«Selliseid pretensioone on hetkel 13, kus kahju suurus on alates 13.52 kroonist kuni 497 kroonini ja millele ei ole reageeritud,» selgitas Reimann.
Riik maksis kahjude eest ligi 20 miljonit krooni hüvitist
Kahjunõuded moodustavad aga vaid väikese osa rahast, mis riik oma kukrust pronksöö sündmuste tõttu välja pidi käima.
2007. aastal eraldas riik eraisikute ja firmade kahjunõuete, aga ka politsei palkade ja kohtukulude jaoks kokku ligi 60 miljonit krooni.
30,9 miljonit sellest sai siseministeerium kulude katteks, 28 miljonit rahandusministeerium hüvitiste maksmiseks ning 1,1 miljoni krooni justiitsministeerium.
Kahjusid hüvitati rahutustes kannatada saanud eraisikutele ja firmadele 19,5 miljoni krooni ulatuses. Suurim kompensatsiooni saaja oli Westmanni Äri, kellele hüvitati 1,6 miljoni krooni ulatuses kahju.