Nähtamatud energiasambad avavad hädaliste hinge ja kauka

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirna energiamõisa perenaine Helle Anniko näitab puud, millel loodus on andnud kelmika vormi. Anniko         sõnul ravib selle puu vastas seismine munandiprobleeme.
Kirna energiamõisa perenaine Helle Anniko näitab puud, millel loodus on andnud kelmika vormi. Anniko sõnul ravib selle puu vastas seismine munandiprobleeme. Foto: Alo Lõhmus

Miks sõidavad inimesed end ravima nõidade ja väljamõeldud energiasammaste juurde ning maksavad selle eest veel rahagi, küsib Alo Lõhmus. Võib-olla soovivad nad lihtsalt kurta kellelegi oma muresid ja sensitiivid on ainsad, kes on nõus neid ära kuulama.

Esimene elusolend, kes Kirna mõisa õuel vastu tuleb, on must kass. Seejärel ilmub häärberi pärani uksele suur must koer. Mõis on inimtühi, kuid võlvlagedega ruumis kaigub uinutav makimuusika ning hõljub viirukisuits. Hinduistlike ja kristlike pühapiltide all võbisevad küünlad.

Koputan juba avatud ustele ja sammun mõisarahvast otsides läbi häärberihoone, jõudes viimaks maja taga asuvasse parki. Sealgi ei leidu hingelistki. Pöördun ümber – ning korraga seisab Kirna «energiamõisa» perenaine, sensitiiv Helle Anniko mu ees.

Kirna mõisa energiasambad on jõuliselt murdnud Eesti sensitiiviteenuste turule. «Suviti käib mul kuni 150 inimest päevas,» nendib Anniko. «Praegu ongi meil väga kiired ajad.»

Nähtamatud jõud

Postimehe visiidi ajal viibib mõisas küll vaid mõneinimeseline esoteerikaõpetajate grupp Saksamaalt, kes liigub vaikselt pargipõõsaste vahel ning mediteerib mõisahäärberis. Ent rahvast mõisas tõesti käib. Augusti keskel jõudis ajakirjandusse politseiuudis bussiõnnetusest, kuhu sattusid 49 Kirnasse teel olnud Keila pensionäri. Selliseid bussitäisi vurab mõisaväravasse üpris tihti.

Olen Kirna mõisasse saabunud skeptikuna. Mind huvitab, kas mõisas pakutavatele «tervendamismeetoditele» leidub mingisugustki mõistuspärast teaduslikku selgitust. Tehakse siin mingeid harjutusi, süüakse-juuakse mingeid rohtusid?

Mõisa meediakajastus on viimasel ajal olnud üpris võimas. Helle Anniko on üles astunud televisioonis ning jaganud intervjuusid. Isegi ajaleht Eesti Ekspress tuvastas paari nädala eest energiasammaste olemasolu Kirna mõisas. «Varahommikuse uduga on näha, kuidas pinkide kohalt tõusevad energiasambad üles nagu suits väikese keeruga,» väitis leht.

Kohapeal selgub, et kogu Kirna mõisa raviideoloogia põhineb väidetavalt sügaval maapinnas asuval geoloogilisel lõhel, kust energiasambad pärinevatki.

«See on hästi sügav lõhe, maakera suur lõhe. See läheb Euroopast läbi, Poolast ja meie alt. Läheb Indiasse ja sealt keerab Iisraeli,» räägib Anniko, kes oma sõnul on saanud metsandushariduse Eesti Põllumajanduse Akadeemiast, kuid täiendanud end kõvasti esoteerika alal.

Geoloogilisest lõhest tõusvatki pinnale energiasambad. Neid esinevat vaid viies kohas maailmas ning üks selline paik on õnneliku juhuse tahtel just Kirna mõisa kolmehektariline aed.

«Maakera sügavusest tõusevad elektromagnetilised madalsageduslikud voolud, mis tulevad pinnale välja. Meil on veel eriolukord seetõttu, et on karstiala serv, voolul pole mingit takistust ees. Vool tuleb läbi väärismetallide – kuld, molübdeen, seatina, magnetiline rauamaak,» selgitab Anniko.

Ta viitab seejuures Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi rakendusgeoloogia õppetooli erakorralise dotsendi Ülo Sõstra uurimustele kivimite ja mineraalide mõjust inimese tervisele.

Kogu «ravi» põhinebki inimeste mõisaaeda juhatamisel ning selle või tolle põõsa või puu alla istuma panemisel, kus «patsiendi» haigusele sobiv energiasammas parajasti asub.

«Meil töötab ainult väli. Paneme inimese teatud väljadele puhastuse peale,» räägib mõisaperenaine. «Teeme galaktilise puhastuse, meil on see võimalus.» Neid nähtamatuid sambaid on Anniko sõnul tulvil kogu keskmiselt heas korras mõisapark.

«Siin on liigestele väga hea koht, jalgadele, siin maksale-kopsule. Siin on psüühika. Seal pärna all on tohutu kiirgus – kui tavaline bioenergia tase on 20, siis seal on 2000,» tutvustab ta mõisaaias kõndides oma nähtamatuid vaatamisväärsusi. «Siin on väga hea koht ajule. Olen siin rääkima pannud nelja-viieaastasi lapsi, kes muidu teevad vaid «äh-äh». Hakkavadki rääkima!»

Järgmistele põõsastele osutades jätkab mõisaproua: «Ja siin on näärmete ravi. Seal eemal on jumalik rahu, seal aga tule ja vee programmid, seal ürgveed. Siinpool asub naistevärk ja Viagra.»

Tõepoolest, Kirna mõisal on pakkuda lahendused isegi intiimsemat laadi probleemidele.

Ühel haigel puuvibalikul leidub käsn, mis piisavalt rikutud fantaasiaga vaatleja silmis võib mõjuda ebasündsalt. Anniko sõnul näitab see suisa kujundlikult kätte, mida puu kohal asuv energiasammas teeb.

«See on meeste munandite ravimise koht. Isegi puu näitab ära, mida see koht teeb. Mul käivad siin tantsijad – neil on ju väga tugevad püksid ja nii tekivad munandipõletikud. Lausa karjuvad! Ütlen, et olete niikaua siin, kuni valu järele annab. Ja olen jagu saanud.»

Isegi leukeemia ja teiste vähkide ravimiseks piisavat «tundlikul inimesel» vaid mõnest istumisseansist õige energiasamba otsas, kiidab Anniko.

Ettekujutuse vili

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogile Ülo Sõstrale tuleb uudis, et tema uurimustega põhjendatakse Kirna «energiasammaste» ravivat mõju, suure üllatusena. Kirna mõisa temaatikaga pole ta kunagi tegelenud. Ta on uurinud küll mineraalide ja kivimite vaieldamatut mõju tervisele – kuid ainult juhul, kui neid mineraale manustatakse organismi vee ja toiduga.

Sadade meetrite või koguni kilomeetrite sügavusel maapinnas asuvad mineraalid ja metallid ei saa mõjutada maapinnal viibivate inimeste tervist.

«Selle alumise osa moodustavad savid. Need isoleerivad kõik ülemised veekompleksid. Et mitmekümnemeetrisest savilasust midagi läbi tuleks… See on rohkem müstika,» on Sõstra skeptiline.

Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan Tõnu Meidla lisab, et Kirna alt läheb tõepoolest läbi Paldiskist Pihkvani ulatuv geoloogiline rikkevöönd. Vöönd algab 300–400 meetri sügavuselt settekivimite alt ning tähendab, et maasügavuses paiknevate kivimikihtidesse on tekkinud lõhed ja nihestused.

Rikkevöönd on tuvastatud geofüüsikaliste väljauuringutega. Seega tekitab vöönd tõepoolest ülimalt nõrka elektromagnetvälja, mida on võimalik määrata ainult täppisaparatuuriga.

Ent hoolimata teadlaste skeptitsismist tunneb nii mõnigi inimene, et energiasammaste külastamine pakub hädadele leevendust. «See on tõesti hea energiaga mõis,» kiidab Maret Väli, kes on organiseerinud Keila pensionäride külastusi Kirnasse juba kahel aastal. «Piisab isegi mõisat tutvustava bukleti asetamisest valutavale kohale ja valu on varsti läinud!»

Stress või nõidus?

Helle Anniko selgituse kohaselt tulenevad paljud haigused stressist – tõdemus, millele kirjutaks alla enamik arste – ning Kirna mõis pakub võimalust stressist vabanemiseks neile, kes energiasammastesse usuvad.

«Põhiliselt tulevad siia stressitajad. Inimesed, kes töötavad klienditeenindajana, juuksurina, õpetajana, politseinikuna või piirivalvurina,» räägib Anniko.

«Kõik tulevad siia oma muredega: küll on mees joodik, küll ei käi lapsed tööl või on narkomaanid.

Neil pole oma murest kellegagi rääkida! Kolme-nelja tunni jooksul, mis nad siin parendamisel on, kannavad mulle ette kõik oma isiklikud probleemid vanaemast alates. Küll on raske olla psühholoog ja nõustaja, riieldagi vahel, rääkida pehmeks, et inimene läheks positiivse poole peale!»

Just võimalus oma mure sensitiivile ära rääkida võibki inimesi pisut aidata, mitte energiasammas või nõiavägi, usub ka Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja Veiko Vasar.

«Asi käib pigem läbi psühholoogilise mõjutuse, mille eelduseks on see, et inimesel on usk protseduuri ravivasse toimesse,» sõnab Vasar. «Kui vaevused on seotud inimese emotsionaalsete probleemidega – näiteks ülemäärase ärevusega –, siis leiavad need vähemalt ajutise leevenduse.»

Vasar hoiatab aga, et raskemate tervisehädade, kas või tõsisema depressiooni korral on säärasest protseduurist abi leidmine siiski väga ebatõenäoline.

Sensitiivi külastamisest märksa tõhusam on otsida positiivseid emotsioone mujalt, näiteks oma hobidest – maalimisest, koduaia pidamisest või muust sellisest, soovitab Vasar.

«Inimene on üles ehitatud nii, et ta vajab bioloogiliselt ka positiivseid emotsioone,» kinnitab psühhiaater. Kui aga sensitiivide vahet käimine ongi kellelegi hobi eest, võib see talle tõesti pakkuda positiivseid elamusi.

Kuid sarnaselt kõigi teiste hobidega tuleb sensitiivi juures käimise eest maksta. See ei pruugi olla odav.

«Summa oleneb inimesest. Pensionär maksab meil raviseansi eest sada krooni. See on väga väike summa, kui teised mehed võtavad 45 minuti eest 3000 krooni,» lausub Kirna mõisaproua.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles