Ilves: Tiefi valitsus rikkus jutud Tallinna vabastamisest

Alo Raun
Alo Raun
:

1944. aastal ajutiselt Eestit valitsenud Otto Tiefi valitsuse aastapäeva tähistanud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Tiefi valitsuse olemasolu andis löögi juttudele Tallinna vabastamisest.

«Ma tunnen uhkust, ülimat uhkust Otto Tiefi valitsuse üle. Demokraatia ja vabaduse nimel läksid nad vastu oma ettemääratud saatusele, et keegi ei saaks tulevikus väita, nagu oleks Tallinn 1944. aasta septembris «vabastatud»,» rääkis Ilves Tiefi valitsuse liikmete pildinäitust avades.

Ilvese sõnul oli tähtis, «et lipp, mille punaarmee Pika Hermanni tornist maha rebis, oli ikka Eesti sinimustvalge, mitte aga natside haakrist».

Ta meenutas 14. augustil 1941 Franklin Roosevelti ja Winston Churchilli avaldatud Atlandi hartat, kus toodi ära lääneliitlaste põhimõtted nende võimaliku võidu korral ning deklareeriti, et nad tunnustavad iga rahva õigust ise otsustada oma riigikorra üle ja määrata oma saatus.

«See deklaratsioon oli okupeeritud rahvastele väga tähtis. See andis lootust taastada kaotatud iseseisvus. See viis usuni saada lääneliitlastelt tuge,» ütles president Ilves.

«Veebruaris 1944 loodud Rahvuskomitee ja septembris 1944 ametisse astunud Tiefi valitsuse liikmete käekäik näitab väga kujundlikult tollast olukorda,» sõnas riigipea.

«Esmalt arreteeriti nad Saksa võimude poolt. Seejärel, need, kes ei saanud põgeneda, NKVD poolt. Kõiki neid represseeriti: osa tapeti, ülejäänud vangistati. Need, kes Siberist eluga tagasi jõudsid, pidid kannatama kodanikuõiguste piiranguid.»

Eesti demokraatide saatusele vaadates polnud natsidel ja kommunistidel mingit vahet, ütles president Ilves.

«Sakslased arreteerisid neid keda said, ja kui tulid venelased, arreteeriti nad uuesti. Demokraatiat ega Eestit ei sallinud ei natsid ega kommunistid,» rääkis ta.

Riigipea soovitas oma sõnavõtus keskenduda sellele, kuidas Eesti riik ja rahvas võiksid jäädvustada nende inimeste mälestust, kes jäid ustavaks oma ameti- ja sõdurivandele, rahva aadetele, vabadusele, demokraatiale ja iseseisvusele, ning keda selle kindlameelsuse eest represseeriti.

«Ma kordan oma üleskutset rajada väärikas memoriaal Eesti kümnetele tuhandetele kommunismiohvritele. Mitte vaid stalinismiohvritele, mis muudaks olematuks nende kannatused, keda vangistati, represseeriti ja kiusati taga vahemikus 1953–1988. Me kahjuks ei tea tänaseni kõigi kannatanute nimesid. Meie töö on need välja selgitada ja kivisse raiuda. Nimeliselt,» ütles president Ilves.

«Ma tean, et see on väga ulatuslik ettevõtmine. Aga ohvrid väärivad seda. Ehk oleks sobilik rajada see memoriaal näiteks Maarjamäele, kus juba täna mälestatakse Teises maailmasõjas langenuid. Võimalik, et leidub veelgi sobivam koht. Ma ei soovi asuda siinkohal otsustaja rolli,» kõneles riigipea.

«Aga see memoriaal peab valmima meie kõigi ühise töö ja pingutuse tulemusel. See töö saab meid üksnes liita, mitte kunagi ega mingil tingimusel lahutada. Loodan, et Eesti valitsus ja Tallinna võimud koos teiste otsustajatega leiavad endas head tahet alustada selle tööga kohe pärast vabadussamba valmimist.»

Kirjuta toimetajalePrindi
KANAL 2 JA POSTIMEHE SUUR PRESIDENDIDEBATT
KELLE VALIKS PRESIDENDIKS RAHVAS?
Sisuturundus
REPORTER.EE VIDEOD
NAINE24
ELU24
eesti otsib presidenti
värskes Maa Elus
Gallup

Kui sageli võtad poest õhukese kilekoti?

Küsitluses on osalenud 4347 inimest
Päevakava
Täna08:00
26Aug Postimehe otsepilt: Eesti meistrivõistlused takistus- ja koolisõidus >
Täna10:00
26Aug Otse: õpilasmaleva konverents «Noortemalevad - kas, kuidas ja kuhu edasi?» Vali Lisa>
Täna17:30
26Aug Postimehe otsepilt: Tallinna ralli toob starti Eesti ja Läti parimad>
Täna18:45
26Aug Jalgpalli otsepilt: õhukese koosseisuga Trans püüab Levadiat nõelata>
Homme09:15
27Aug Postimehe otsepilt: Tallinna ralli toob starti Eesti ja Läti parimad>
Viimased uudised
Rio 2016Kõik
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Priit Pärn

70

Priit Pärn

graafik ja animafilmilavastaja

Ene-Juta Üleoja, 79

koorijuht ja pedagoog

Jüri Okas, 66

arhitekt ja graafik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE