Toomas Hendrik Ilves on suutnud end esimese ametiaasta jooksul näidata lennuka ja visioonika riigipeana, keda on pidanud tunnustama ka tema poliitilised vastased. Samas on Ilvese hoogne tegevus paljuski tingitud üsna erakorralise iseloomuga sündmustest Eesti elus.
Mullu 23. septembril Estonia kontserdisaalis eneselegi ootamatult presidendiametisse valitud Ilves on saanud esimesel ametiaastal nautida suurt populaarsust, maailma mõjukaimate riigijuhtide soosingut ja juhtivate meediaväljaannete ülistavaid sõnu.
Tõeks pole saanud enne presidendivalimisi levitatud kartused, nagu ei suudaks väliseestlasest kosmopoliitne erudiit rahvale omaseks saada ja vastanduks oma väärtushinnangutega venekeelsele elanikkonnale. Küllap oli Ilves viimasest ohust ka ise väga hästi teadlik. Just seetõttu viis tema esimene riigisisene visiit mullu novembris Ida-Virumaale ja Narvasse, kus kõlas vene noortele üleskutse Eesti riik omaks võtta. Sestpeale kordubki Ilvese sõnavõttudes pidevalt kodurahu ja koosmeele otsimise motiiv põimituna manitsusega hoida ja kaitsta oma riiki. Aprillirahutused andsid Ilvesele suurepärase võimaluse näidata, et ta ei kõlksuta niisama sõnu ja asjaga on tõsi taga. Samas sai Ilves end näidata parteideülese ja tasakaaluka poliitikuna, tõelise riigiisana, kes kasutab kogu oma nappi volitustearsenali kriisiolukorrast väljatulekuks.
Paistab silma
Nende sündmuste eelmänguks sai presidendi veebruarikuine otsus jätta välja kuulutamata riigikogus vastu võetud keelatud rajatise kõrvaldamise seadus, millega kaasnes ka etteheide poliitikutele, kes üritasid pronkssõdurit oma kampaaniavankri ette rakendada. Järelmänguks aga kujunes suurejooneline läbimurre maailma läänebloki üksmeelne toetusavaldus Eestile, mis tipnes USA presidendi George W. Bushi küllakutsega Ilvesele. Pole kahtlust, et paljuski tänu Ilvesele on väike Eesti saanud viimastel kuudel maailma pressis ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Kogu maailm arutleb Eesti näitel küberkaitse ning Venemaa majandussurve üle. Briti majandusajakiri The Economist on juba jõudnud Ilvese tituleerida kogu endise idabloki kõige väljapaistvamaks riigipeaks ja Baltimaade eestkõnelejaks.
Sisepoliitiliselt on Ilves siiani suutnud suuremaid vastuolusid ja karisid vältida, mis annab tunnistust ladusast koostööst valitsusega. Olekski raske asju teisiti ette kujutada, sest kevadest võimul olev valitsuskoalitsioon sündis sama hästi kui presidendivalimiste käigus, rivistudes Ilvese kandidatuuri taha.
Ootavad ohud
Valimiste eel Ilvest teravalt rünnanud oponentidel on aga suu vett täis. «Ilves on hoolimata oma ignorantsusest osutunud targemaks ja kaugelenägevamaks, kui ma ootasin,» teatas koguni Keskerakonna juht Edgar Savisaar. Ainukese mõrana klantspildis võib nimetada Ärma talu äriasjus puhkenud sekeldusi, kuid ka selles episoodis pole Ilvesele ei juriidilises ega moraalses plaanis suurt midagi ette heita.
Kui katsuda oletada, millised ohud võivad Ilvese presidentuuri järgnevatel aastatel varitseda, siis tõenäoliselt on selleks rutiini langemine. Paratamatult kaotavad presidendi sõnumid rahvale oma uudsuse, aastast aastasse korduvad sündmused riigikalendris, ning ka kõige paremal meeskonnal hakkab ühel hetkel nappima uusi ideid. Nii võib lennartmerilik lennukus asenduda loorberitel puhkamisega.
Arvamus
Indrek Neivelt
pankur
Meil on presidentidega üldiselt väga vedanud. Õigel ajal peavad olema
õiged juhid ja nii on ka läinud. Lennart Meri tõi oma sügava eruditsiooni ja karismaga Eesti Euroopa kaardile ning näitas meile suunda edasi. Ka Arnold Rüütel tegi väga head tööd ühiskonna sidumisel, tänu temale saavutati eestlaste suur poolehoid Euroopa Liiduga (EL) liitumisele.
Nüüd on jälle käes uus etapp me peame ELis edasi liikuma ja seal riigina läbi lööma. Selleks on just Ilves kõige sobivam president.
Minu arvates on Ilves ka sisepoliitiliselt väga hästi hakkama saanud. Ei saa küll öelda, et ta oleks kuidagi elukauge.
Mati Kaal
Tallinna loomaaia direktor
Lennart Meri seadis minu arusaamist mööda presidendilati nii kõrgele, et teistel on sinna raske lähedale saada. Aga eks ühe aasta põhjal ole veel raske ennustada, mis saama hakkab, aastad pole ju vennad. Üldjoontes olen president Ilvesega rahul. Tundub küll, et ta pole takerdunud parteipoliitikasse ja ka rahvaga suhtlemisega on ta hakkama saanud. Võib-olla pingutab kohati isegi üle.
Loomaaias pole ta presidendina vist veel käinud, aga varem küll.
Maria Avdjuko
näitleja
Olen ise seotud tööga Venemaal ja seetõttu ootaks nii presidendilt kui kogu Eesti riigilt suuremat pealehakkamist suhetes Venemaaga. Oleks vaja võtta koostöös teiste riikidega ikka kindlam hoiak ja mitte lasta Vene propagandal Eestit niimoodi tümitada. Minu arvates oleks Ilves kõige õigem mees seda tööd tegema.
Tavakodanikuna ma rõõmustan, et Eestil on selline president. Nii väikesel riigil peabki olema presidendiks väljapaistev ja erudeeritud inimene, kes oskab maailmaga suhelda.
Juku-Kalle Raid
ajalehe KesKus peatoimetaja
Ilves on üritanud keerata Eesti poliitikas uut lehekülge, ta võtab oma ametikohta äärmiselt tõsiselt. Hindan tema otsekohesust, ta koputab pidevalt igasuguste politikaanide südametunnistusele. Mõtlen temast ikka kui alternatiivinimeste presidendist ta on justkui liiga hea selleks, et olla päris poliitik.
Toomas Hendrik Ilvese tähtsad sammud
2006
23. september kogub valimiskogus 174 häält Arnold Rüütli 162 hääle vastu ning valitakse Eesti presidendiks
9. oktoober annab riigikogu ees presidendi ametivande ja astub viieks aastaks ametisse
16. oktoober töövisiit Lätti ja Soome
19.20. oktoober Briti kuninganna Elizabeth II võõrustamine Tallinnas
22.23. oktoober töövisiit Ungarisse
6. november visiit Leetu
14. november visiit Ida-Virumaale
16. november esitab kaitseväe juhataja ametikohale kinnitamiseks kindralmajor Ants Laaneotsa
17. november tuleb välja ideega hakata iseseisvuspäeva vastuvõtte korraldama Eesti eri linnades
22.24. november töövisiit Gruusiasse
28. november võõrustab Tallinnas USA presidenti George W. Bushi
30. november kuulutab välja riigikogu valimised, taunides avalduses erakondade omakasutaotlusi
28.30. november töövisiit Lätti ja Rootsi
20. detsember töövisiit Belgiasse
2007
9.12 veebruar töövisiit Saksamaale
15.16. veebruar ringkäik Jõgeva- ja
Tartumaal
15. veebruar jätab riigikogus vastu võetud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse välja kuulutamata
24. veebruar kutsub vabariigi aastapäeval Tartus üles parandama poliitilist kultuuri ja osalema valimistel
14.16 märts riigivisiit Soome
2. aprill kutsub uue riigikogu avaistungil peetud kõnes parlamenti võtma endale seadusega ette nähtud võimu ja kohustusi, mitte täitma tuimalt valitsuse otsuseid
25. aprill kohtub Moskvas Boriss Jeltsini matuste järel põgusalt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga
2. mai teeb avalduse, milles mõistab hukka rahutuste provotseerijad ja kutsub Eesti elanikke kokku leppima ühises tulevikus
7.9. mai riigivisiit Gruusiasse
16. mai osaleb koos Iisraeli asepeaministri, praeguse presidendi Shimon Peresiga Tallinnas juudi sünagoogi avamisel; Peres nimetab pronkssõduri teisaldamist Eesti siseasjaks
24. mai võtab Kadriorus vastu Jaapani keisri Akihito ja keisrinna Michiko
4.6. juuni töövisiit Prahasse, esineb rahvusvahelisel konverentsil «Demokraatia ja julgeolek»
23. juuni hoiatab Raplas võidupüha paraadil peetud kõnes patsifistlikku rahulollu langemise eest
25.26. juuni töövisiit Ameerika Ühendriikidesse
3. juuli töövisiit Riiga
8.11. juuli riigivisiit Hispaaniasse
15.21. juuli töövisiit Kreekasse
8.10. august külastab Hiiu- ja Saaremaad
23. august teeb Hirvepargi meeleavalduse
aastapäeval ettepaneku rajada kommunismiohvrite memoriaal
6.8. september töövisiit Taani